Kui meditsiiniasutus valib tööriietelahendust: viis asja, mis tasub läbi mõelda

Kui raviasutus peseb ja haldab töörõivaid ise, vajab see lisaks pesuruumile ka hoiustamispinda – ruum on aga nii haiglates, kliinikutes kui arstikeskustes sageli piiratud. Samuti kulub märkimisväärselt tööaega pesemise ja parandamise korraldamisele, varude ja õigete suuruste haldamisele ning kasutuseta jäänud rõivaste edasisele käitlemisele.

„Et hinnata, kas mõistlikum on töörõivaid ise hallata, kasutada pesuteenust või valida rõivahalduse täisteenus, tuleb vaadata kogu tegelikku ressursikulu – mitte ainult pesemise või rõivaste ostmise hinda. Täisteenuse puhul liigub kogu korraldus teenusepakkujale: puhtad rõivad tuuakse õiges koguses õigel ajal kokkulepitud kohta osakondade kaupa ja kasutatud tekstiilid viiakse hooldusesse. Nii saab raviasutus kasutada oma ruume ja töötajate aega seal, kus sellest on kõige rohkem kasu – patsientide teenindamisel ja ravitöös,“ selgitab Miko Merelaht.

Nagu ikka, algab ka tööriietuse lahendus vajaduse kaardistamisest: kellele, kui palju ja milliseid rõivaid on vaja. Arvesse tuleb võtta töötajate arvu, seda, kui paljud neist töötavad korraga, eri üksuste ja ametirühmade vajadusi, rõivaste vahetamise sagedust ning seda, kas paremini sobivad personaalsed või ühiskasutuses rõivad. Lahendusi ei pea seejuures raviasutus ise välja mõtlema – kogenud teenusepakkuja saab mõistliku korralduse välja pakkuda ja aidata erinevaid võimalusi võrrelda.

„Professionaalse teenuse puhul on kontrollitud kogu rõiva kasutusahel – alates sobiva tööriide valikust kuni õigete pesuprogrammide, pesuvahendite ja temperatuurideni. Nii saab tagada rõiva hügieenilise puhtuse ja säilitada selle vajalikud omadused,“ märgib Merelaht.

Professionaalne teenus võtab kliendilt ära ka küsimuse, mida teha tekstiiliga siis, kui seda enam kasutada ei saa või ei soovita. „Kui rõivad ostetakse ise, jääb nende kasutusaja lõpus ka edasise käitlemise korraldamine asutuse enda vastutada. Renditeenuse puhul hoolitseme ka selle etapi eest – suuname tekstiili võimalusel ringlusse või kui see on kasutuskõlbmatu, korraldame selle nõuetekohase käitlemise,“ lisab Merelaht.

Suures raviasutuses võib kasutuses olla tuhandeid tööriideid. Ilma täpsete andmeteta on keeruline hinnata, milliseid neist on liiga palju, liiga vähe või on osa lihtsalt kaduma läinud.

Digitaalsete andmete põhjal saab varusid tegeliku kasutuse järgi analüüsida ja vajadusel korrigeerida.

Lindströmi rendirõivastesse paigaldatud RFID-kiibid võimaldavad jälgida rõiva elutsüklit ja liikumist – näiteks seda, kas ese on hoolduses, transportimisel või kasutuses. Samuti on näha pesukordade arv ja rõiva jääkväärtus. Ülevaade aitab õigel ajal märgata, kui mõnda suurust napib või mõni ese on ringlusest kadunud. „Mida täpsemad on andmed kasutuse kohta, seda lihtsam on hoida rõivavaru optimaalsena ja kulusid kontrolli all,“ lisab Merelaht.

Merelahe sõnul võiks teenusepartnerit valides vaadata vajadusi ka tööriietest laiemalt. Suuremates raviasutustes vajavad korraldamist sageli ka voodipesu, rätikud ja patsientide rõivad. Kui tekstiilivajadusi on rohkem, võib olla mõistlik uurida, kas üks partner suudab pakkuda terviklikumat lahendust.

Parima lahenduse leidmisel tuleb vaadata nii hügieeni, kasutusmugavust, paindlikkust, kulusid ja seda, kui palju igapäevast haldust soovib raviasutus ise teha. „Tervikpildi põhjal saab hinnata, kas sobivaim on oma rõivavaru ja pesukorraldus, eraldi pesuteenus või terviklik rendilahendus,“ võtab Merelaht kokku.