Kiirabi kvaliteetseks funktsioneerimiseks vajamineva 230 miljonikrooni asemel on alanud aasta riigieelarves vaid 202-7 miljonit.Rahahädas Tervishoiuamet näeb lahendust arstibrigaadide asendamisesõebrigaadidega ja on teinud vastavasisulise ettepaneku kakiirabiteenuse osutajatele. 25-miljonilist auku aga niisugusekirvemeetodiga kuidagi ei lapi.<br /><br />Tervishoiuamet pakkus Eesti kiirabidele lepingut- mis jätaks igassemaakonda- ka Tallinna ja Tartusse- vaid ühe kohustuslikuarstibrigaadi. Kiirabiteenuse osutajad niisugust lepingut eiaktsepteerinud.<br /><br />2004. aastal oli 90 tegutsevast kiirabibrigaadist 41 arsti- ja 49õebrigaadid. Arstibrigaadidest seejuures kuus reanimobiilibrigaadid- kolm Tartus ja kolm Tallinnas- kummastki ükslastereanimobiilid.<br /><br />Tervishoiuametist väljastatud kiirabi osutamise lepingu pikendamiseettepanekud näevad ette arstibrigaadide asendamist õebrigaadidega.Niisugune ettepanek sisaldub ka mullu laineid löönud riigikontrolliauditi aktis.<br /><br />Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand on BNSile rääkinud-et lepingumuudatus ei tähenda arstibrigaadide vähendamise sundust-vaid vastupidi - võimalust brigaadide omanikel optimaalselt rahakasutada- valides ise vastavalt vajadusele arstibrigaadidearvu.<br /><br />Näiline valikuvabadus seab aga juba niigi aastast aastassenärutatud teenuseosutaja sundseisu- pigem küll patiseisu. Kui rahaei ole- siis ei jäägi ju muud üle kui arstid lahti lasta võibrigaadide arvu vähendada. Ühelt poolt arstide koondamistasudvähendaksid niigi nappi eelarvet- teisalt - kust võtta üleöökvalifitseeritud erakorralise meditsiini õdesid ja/või nendeväljakoolitamiseks vajaminevat raha? Nii-öeldavabatahtlikult-sunniviisiliselt veeretab riik vastutusekiirabiteenuse osutaja kraesse.<br /><br />Õe oskused on küll sotsiaalministeeriumi määrusega fikseeritud- agareaalselt kiirabiteenuse osutamiseks teadmised õdedel ikkagipuuduvad- pole ka välja töötatud erakorralise meditsiini õekoolitusprogrammi. Samuti läheks ümberkorraldus vastuollutervishoiuteenuste kättesaadavuse määrusega.<br /><br />SA Tartu Kiirabi juhatuse liikme Katrin Paju sõnutsi on seni õdesidkoolitatud kohapeal- n-ö praktika baasil. Niisugune koolitusmeetodvenitab piisavate oskuste omandamise aga paarile-kolmeleaastale.<br /><br />Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhatajaHeidi Gil ütles- et personaliuuringu järgi oli õdesid puudu juba2004. aasta alguses. “Olen nõus järkjärgulise üleminekugaõebrigaadidele- aga see ei saaks kindlasti toimuda enne 2006.aastat-” sonas Gil. Üleminekuplaani pooldab ka dr Paju- entpraegust ametnike käitumist peab ta alatuks.<br /><br />Nii Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase kui Katrin Paju sõnulpole Eesti meditsiinisüsteem valmis selleks- et minna üleõebrigaadidele. Õed ei saa hakkama arsti asendamisega. Kuna neilpole piisavaid teadmisi haigustest ega ravimitest- siis ei võta nadka riski ja viivad patsiendi pigem haiglasse. See aga omakordasuurendaks haiglate (erakorralise meditsiini osakondade- kus needolemas on) tööd.<br /><br />Kui seni sai hättajäänud õebrigaad appi kutsuda arstibrigaadi- siisedaspidi neil niisugune võimalus puuduks. Mitmeid aastaidülesehitatud ja funktsioneeriv süsteem paiskuks uppi.<br /><br />Meenuvad eelmisel aastal kiirabimeedikute osalusel korraldatudseminarid-konverentsid- kus korduvalt esitati ministeeriumiesindajatele küsimus: kas Eestis jääb meditsiiniline kiirabi alles?Muidugi jääb- kõlas vastuseks. Plaanitavaid muudatusi jälgides võibjäreldada- et kiirabiteenuse osutajale valetati suisa näkku.<br /><br />“Mul on kurb ja paha vaadata- mis kiirabi ümber toimub-” nendibHeidi Gil- kes lahkus tervishoiuameti osakonnajuhataja kohalt-pidades end mõttetuks ametnikuks. Praegu asendab erakorralisemeditsiini osakonna juhatajat katastroofimeditsiini osakonnajuhataja Mihkel Tamme. Tervishoiuamet on välja kuulutanudkonkursi.