• 11.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PILK: Kiirabi langeb koomasse

Kiirabi kvaliteetseks funktsioneerimiseks vajamineva 230 miljoni krooni asemel on alanud aasta riigieelarves vaid 202,7 miljonit. Rahahädas Tervishoiuamet näeb lahendust arstibrigaadide asendamises õebrigaadidega ja on teinud vastavasisulise ettepaneku ka kiirabiteenuse osutajatele. 25-miljonilist auku aga niisuguse kirvemeetodiga kuidagi ei lapi.
Kiirabi kvaliteetseks funktsioneerimiseks vajamineva 230 miljonikrooni asemel on alanud aasta riigieelarves vaid 202-7 miljonit.Rahahädas Tervishoiuamet näeb lahendust arstibrigaadide asendamisesõebrigaadidega ja on teinud vastavasisulise ettepaneku kakiirabiteenuse osutajatele. 25-miljonilist auku aga niisugusekirvemeetodiga kuidagi ei lapi.<br /><br />Tervishoiuamet pakkus Eesti kiirabidele lepingut- mis jätaks igassemaakonda- ka Tallinna ja Tartusse- vaid ühe kohustuslikuarstibrigaadi. Kiirabiteenuse osutajad niisugust lepingut eiaktsepteerinud.<br /><br />2004. aastal oli 90 tegutsevast kiirabibrigaadist 41 arsti- ja 49õebrigaadid. Arstibrigaadidest seejuures kuus reanimobiilibrigaadid- kolm Tartus ja kolm Tallinnas- kummastki ükslastereanimobiilid.<br /><br />Tervishoiuametist väljastatud kiirabi osutamise lepingu pikendamiseettepanekud näevad ette arstibrigaadide asendamist õebrigaadidega.Niisugune ettepanek sisaldub ka mullu laineid löönud riigikontrolliauditi aktis.<br /><br />Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand on BNSile rääkinud-et lepingumuudatus ei tähenda arstibrigaadide vähendamise sundust-vaid vastupidi - võimalust brigaadide omanikel optimaalselt rahakasutada- valides ise vastavalt vajadusele arstibrigaadidearvu.<br /><br />Näiline valikuvabadus seab aga juba niigi aastast aastassenärutatud teenuseosutaja sundseisu- pigem küll patiseisu. Kui rahaei ole- siis ei jäägi ju muud üle kui arstid lahti lasta võibrigaadide arvu vähendada. Ühelt poolt arstide koondamistasudvähendaksid niigi nappi eelarvet- teisalt - kust võtta üleöökvalifitseeritud erakorralise meditsiini õdesid ja/või nendeväljakoolitamiseks vajaminevat raha? Nii-öeldavabatahtlikult-sunniviisiliselt veeretab riik vastutusekiirabiteenuse osutaja kraesse.<br /><br />Õe oskused on küll sotsiaalministeeriumi määrusega fikseeritud- agareaalselt kiirabiteenuse osutamiseks teadmised õdedel ikkagipuuduvad- pole ka välja töötatud erakorralise meditsiini õekoolitusprogrammi. Samuti läheks ümberkorraldus vastuollutervishoiuteenuste kättesaadavuse määrusega.<br /><br />SA Tartu Kiirabi juhatuse liikme Katrin Paju sõnutsi on seni õdesidkoolitatud kohapeal- n-ö praktika baasil. Niisugune koolitusmeetodvenitab piisavate oskuste omandamise aga paarile-kolmeleaastale.<br /><br />Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna endine juhatajaHeidi Gil ütles- et personaliuuringu järgi oli õdesid puudu juba2004. aasta alguses. “Olen nõus järkjärgulise üleminekugaõebrigaadidele- aga see ei saaks kindlasti toimuda enne 2006.aastat-” sonas Gil. Üleminekuplaani pooldab ka dr Paju- entpraegust ametnike käitumist peab ta alatuks.<br /><br />Nii Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase kui Katrin Paju sõnulpole Eesti meditsiinisüsteem valmis selleks- et minna üleõebrigaadidele. Õed ei saa hakkama arsti asendamisega. Kuna neilpole piisavaid teadmisi haigustest ega ravimitest- siis ei võta nadka riski ja viivad patsiendi pigem haiglasse. See aga omakordasuurendaks haiglate (erakorralise meditsiini osakondade- kus needolemas on) tööd.<br /><br />Kui seni sai hättajäänud õebrigaad appi kutsuda arstibrigaadi- siisedaspidi neil niisugune võimalus puuduks. Mitmeid aastaidülesehitatud ja funktsioneeriv süsteem paiskuks uppi.<br /><br />Meenuvad eelmisel aastal kiirabimeedikute osalusel korraldatudseminarid-konverentsid- kus korduvalt esitati ministeeriumiesindajatele küsimus: kas Eestis jääb meditsiiniline kiirabi alles?Muidugi jääb- kõlas vastuseks. Plaanitavaid muudatusi jälgides võibjäreldada- et kiirabiteenuse osutajale valetati suisa näkku.<br /><br />“Mul on kurb ja paha vaadata- mis kiirabi ümber toimub-” nendibHeidi Gil- kes lahkus tervishoiuameti osakonnajuhataja kohalt-pidades end mõttetuks ametnikuks. Praegu asendab erakorralisemeditsiini osakonna juhatajat katastroofimeditsiini osakonnajuhataja Mihkel Tamme. Tervishoiuamet on välja kuulutanudkonkursi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele