• 09.05.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­la kuu­lab maad Pe­ter­bu­ris

Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­la, Koht­la-Jär­ve lin­na ja Tar­tu üli­koo­li esin­da­ja­te kuue­liik­me­li­ne de­le­gat­sioon kü­las­tas ap­ril­li kes­kel Pe­ter­bu­ris asu­vat Pü­ha Geor­gi Lin­na­haig­lat ja Dip­lo­mi­järg­se Täiend­koo­li­tu­se Me­dit­sii­nia­ka­dee­miat.
Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­la, Koht­la-Jär­ve lin­na ja Tar­tuüli­koo­li esin­da­ja­te kuue­liik­me­li­ne de­le­gat­sioonkü­las­tas ap­ril­li kes­kel Pe­ter­bu­ris asu­vat Pü­ha Geor­giLin­na­haig­lat ja Dip­lo­mi­järg­se Täiend­koo­li­tu­seMe­dit­sii­nia­ka­dee­miat, va­hen­das BNS. "Tut­vu­mi­ne nen­de me­dit­sii­nia­su­tus­te­ga avab vä­gasuu­red või­ma­lu­sed koos­tööks ka­he maa va­hel, või­mal­dabko­ge­mu­si va­he­ta­da ja te­ha reaal­selt koos­tööd.Koht­la-Jär­ve oli sel­les prot­ses­sis va­hen­da­ja rol­lis,ka­su­ta­des oma kon­tak­te si­de­me­te loo­mi­seksme­dit­sii­nia­su­tus­te va­hel," üt­les Koht­la-Jär­velin­na­vo­li­ko­gu ja Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­la nõu­ko­gu esi­meesVa­le­ri Korb. Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­la ju­ha­tu­se esi­me­he Tar­moBak­le­ri ju­tu jär­gi mee­nu­tas Pe­ter­bu­ri Pü­ha Geor­giLin­na­haig­la peaarst Ana­to­li Do­mašen­ko koh­tu­mi­sel ve­neva­na­sõ­na – ne imei sto rub­lei, a imei sto dru­zei."Hea­de naab­ri­te­ga on ala­ti mõist­lik ja va­ja­likkoos­tööd aren­da­da," üt­les Bak­ler. Vi­sii­di käi­gus pöö­ra­ti põ­hi­list tä­he­le­pa­nuDip­lo­mi­järg­se Täiend­koo­li­tu­se Me­dit­sii­nia­ka­dee­miavõi­ma­lus­te­le, kus val­mis­ta­tak­se et­te ars­te 82 eria­lalehk prak­ti­li­selt kõi­gis kaa­saeg­se me­dit­sii­nivald­kon­da­des. Ees­ti de­le­gat­sioo­ni es­ma­ne hu­vi seis­neskon­tak­ti­de loo­mi­ses aka­dee­mia ja Ida-Vi­ru­maa kesk­haig­lava­hel. Va­le­ri Kor­bi sõ­nul nä­hak­se koos­töö­või­ma­lu­sinäi­teks eri­ne­va­te kva­li­fi­kat­sioo­ni tõst­mi­se kur­sus­teja täiend­koo­li­tus­te kor­ral­da­mi­sel, aga ka Pe­ter­bu­riars­ti­de töö­ta­mi­ses Ees­tis. "Sel­leks tu­leb eel­ne­valt la­hen­da­da kõikju­rii­di­li­sed kü­si­mu­sed, mis puu­du­ta­vad mit­te-ELissaa­dud me­dit­sii­ni­li­se ha­ri­du­se tun­nus­ta­mist," rää­kisKorb. "Me mõt­le­me mit­te ai­nult kon­ve­rent­si­de­le jakur­sus­te­le vaid ka või­ma­lu­se­le, kui­das Pe­ter­bu­ri ars­tidsaak­sid tu­le­vi­kus töö­ta­da Ees­tis. Või­ma­lu­si sel­leks on –igal aas­tal saab seal dip­lo­mi um­bes 1500 ars­ti ning seal onolu­kord meie­ga võr­rel­des vas­tu­pi­di­ne – to­hu­tu ars­ti­deja spet­sia­lis­ti­de üle­jääk. See avab­ki vä­ga suu­redvõi­ma­lu­sed koos­tööks ka­he maa va­hel."

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele