9. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ainult kümnel protsendil Eesti elanikest on võimalik kuuludaEesti rahva geeniandmeid hõlmavasse kogusse. Need inimesed saavadanda oma panuse Eesti rahva tervemasse tulevikku. Geenidoonoriksolemine ei sisalda mingit riski-” selgitas professor AndresMetspalu- kes on vastloodud asutuse Tartu Ülikooli EestiGeenivaramu direktori kohusetäitja. “2007. aasta jooksul haarataksekogumisse järk-järgult kõik Eesti maakonnad. Maakonna perearstideleon läbi viidud täiendkoolitused ja nad on valmis alustama töödgeenidoonoritega-” lisas Metspalu.

Eesti Geenivaramu loodi 2001. aastal ja tänaseks on olemas kümnetuhande geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed ning DNA- öeldaksegeenivaramu pressiteates. Sellise andmekoguga on geenivaramu jubapraegu arvestatav biopank kogu maailmas. Eesti riik on teadvustanudgeenivaramu olulisust geeni- ja terviseuuringute läbiviimisel.Nelja aasta jooksul (2007-2010) on planeeritud kasvatada andmekogusuurus 100 000 geenidoonorini.