Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu taastas andmete kogumise neljas maakonnas
Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu (EGV) alustas 2. aprillil taas
andmekogumist Raplamaal- Tartumaal- Lääne-Virumaal ja
Järvamaal.
"Ainult kümnel protsendil Eesti elanikest on võimalik kuuludaEesti rahva geeniandmeid hõlmavasse kogusse. Need inimesed saavadanda oma panuse Eesti rahva tervemasse tulevikku. Geenidoonoriksolemine ei sisalda mingit riski-” selgitas professor AndresMetspalu- kes on vastloodud asutuse Tartu Ülikooli EestiGeenivaramu direktori kohusetäitja. “2007. aasta jooksul haarataksekogumisse järk-järgult kõik Eesti maakonnad. Maakonna perearstideleon läbi viidud täiendkoolitused ja nad on valmis alustama töödgeenidoonoritega-” lisas Metspalu.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele