Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis aastaga ligi 1000 HPV-vaktsineeritut
2006. a septembri lõpus andis Euroopa Komisjon loa inimese papilloomiviiruse esimese vaktsiini kasutamiseks 9–15-aastastel lastel ja 16–26-aastastel naistel. Eesti turule jõudis vaktsiin novembris ning praeguseks läheneb vaktsineeritute arv tuhandele.
Seotud lood
Ravimitööstuse hetke ägedaim turuvõitlus
nii maailmas kui ka Eestis käib HPV vaktsiini nimel.
Medõde tütarlapsele papilloomviiruse
vastast süsti tegemas.
Tänases Vikerraadio saates „Tervist!“
kinnitas Tartu Ülikooli teadlane Mart Ustav, et tema soovitab tüdrukuid
papilloomviiruse vastu vaktsineerida. „Praeguseks on üheselt näidatud, et see
vaktsineerimine tõesti kaitseb inimesi viirusnakkuse eest,“ selgitas Ustav.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele