4. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtuotsus tuli 22. jaanuaril toimunud istungi kohta. Tallinnaringkonnakohtus jätkasid siis arstide liit ja keskastmetervishoiutöötajate kutseliit seisukoha kaitsmist tsiviilvaidluses- kus vastas oli haiglate liit jasotsiaalministeerium. Arstide liit soovis- et jõusse jääks otsused-mis saavutati riikliku lepitaja juures 2007. aasta 25. jaanuarikoosolekul- mida aga korralikult ei protokollitud. Needprotokollimata kokkulepped puudutasid arstide ja keskastmetervishoiutöötajate tasusid- ka riigieelarvest rahastatavatekiirabitöötajate ja residentide omi. Nagu kohtusaalis veelkordselgus- on nende tasu alused endiselt madalamad kui teistelarstidel.<br />Paralleelselt on käimas teine kohtuvaidlus halduskohtus.Ringkonnakohus lükkas 22. jaanuari istungi alguses täiendavatõendina tagasi arstide liidu pakutud halduskohtu otsuseseptembrist 2007- kus kohus otsustas- et riiklik lepitaja Henn Pärnrikkus kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitajapõhimääruse sätteid- kui jättis vormistamata protokollilepitusmenetlusest 25. jaanuaril 2007 saavutatud kokkulepete kohtatunnitasude osas.<br />Haiglate ja arstide lepitusmenetlus lõppes 21. märtsil 2007- kuiriiklik lepitaja vormistas selle kohta otsuse. Arstide streik jäiküll ära- kuid sündmused liikusid kohtusse.<br />Katrin Rehemaa- arstide liidu tegevjuht- sõnas- et asja sisu ei oleainult residentide ja kiirabi palk. "On kaks põhipunkti: meieväidame- et kollektiivlepingus muudeti palganumbreid ja kehtima jäilaiendamise punkt- et lepe laieneb kõikidele töötajatele jatööandjatele eesti tervishoius. See on väga oluline punkt ja eipuuduta ainult residente ja kiirabi-" selgitas ta. Vastaspooltoetub tema sõnul sellele- et taheti sõlmida täiesti uut lepingut-kus oleks pidanud kokku leppima kõikides punktides.

Autor: Kadi Heinsalu