Arstide liidule ebasoodne otsus jäi kohtu II astmes jõusse

Kohtuotsus tuli 22. jaanuaril toimunud istungi kohta. Tallinnaringkonnakohtus jätkasid siis arstide liit ja keskastmetervishoiutöötajate kutseliit seisukoha kaitsmist tsiviilvaidluses- kus vastas oli haiglate liit jasotsiaalministeerium. Arstide liit soovis- et jõusse jääks otsused-mis saavutati riikliku lepitaja juures 2007. aasta 25. jaanuarikoosolekul- mida aga korralikult ei protokollitud. Needprotokollimata kokkulepped puudutasid arstide ja keskastmetervishoiutöötajate tasusid- ka riigieelarvest rahastatavatekiirabitöötajate ja residentide omi. Nagu kohtusaalis veelkordselgus- on nende tasu alused endiselt madalamad kui teistelarstidel.<br />Paralleelselt on käimas teine kohtuvaidlus halduskohtus.Ringkonnakohus lükkas 22. jaanuari istungi alguses täiendavatõendina tagasi arstide liidu pakutud halduskohtu otsuseseptembrist 2007- kus kohus otsustas- et riiklik lepitaja Henn Pärnrikkus kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitajapõhimääruse sätteid- kui jättis vormistamata protokollilepitusmenetlusest 25. jaanuaril 2007 saavutatud kokkulepete kohtatunnitasude osas.<br />Haiglate ja arstide lepitusmenetlus lõppes 21. märtsil 2007- kuiriiklik lepitaja vormistas selle kohta otsuse. Arstide streik jäiküll ära- kuid sündmused liikusid kohtusse.<br />Katrin Rehemaa- arstide liidu tegevjuht- sõnas- et asja sisu ei oleainult residentide ja kiirabi palk. "On kaks põhipunkti: meieväidame- et kollektiivlepingus muudeti palganumbreid ja kehtima jäilaiendamise punkt- et lepe laieneb kõikidele töötajatele jatööandjatele eesti tervishoius. See on väga oluline punkt ja eipuuduta ainult residente ja kiirabi-" selgitas ta. Vastaspooltoetub tema sõnul sellele- et taheti sõlmida täiesti uut lepingut-kus oleks pidanud kokku leppima kõikides punktides.