Koduõendus kui kasvav trend Eestis

Möödunud aastal tegid koduõed Eestis ligi 90 000 visiiti- kuialuseks võtta 2006. aasta andmeid. Eesti vajadust on hinnatud aga500 000 visiidile aastas. Seega on koduõenduse teenusekättesaadavus tagatud vähem kui 20 protsendi ulatuses.<br />Eestis prognoositav koduhooldusklientide arv jääb väiksemaks teistemaade näitajast- kuna Eestis on rakendatud puudega inimestehooldajate tasustamine. Koduõenduse klientide arv jääb esialgusamuti ilmselt 2-3 korda väiksemaks ELi maade keskmisest näitajast-kuid on võrreldav näiteks Iirimaaga. Klientide suhteliselt väikearv on tingitud ka pereõdede osalisest rakendamisest sellel tööl-suhteliselt pikast keskmisest haiglaravil viibimisest ning samutiEestis levinud traditsioonist- kus pereliikmed osalevad paljudepõetustoimingute sooritamisel.<br />Rahvusvaheliste kogemuste ülevõtmisel tuleb arvestada- et Eestispeab välja töötama teenuste kättesaadavuse kriteeriumid. VõrreldesEestiga on mujal- väljaarvatud Hispaania- palju parem kättesaadavusõendushoolduskodude (nursing home)- hoolduskodude jakoduõendusele.<br />Lisaks toob koduõendusteenuse vajaduse kasvu kaasa ravipäevade arvuvähenemine. Koduõendusabiga on vajadusel võimalik jätkata patsiendijälgimist ning järelravi kohaldamist patsiendi kodus.<br />Praegu tegutseb meil ligi 60 registreeritudkoduõendus-hooldusteenust osutavat ettevõtjat- kelle hulgas on niisihtasutused- aktsiaseltsid- osaühingud kui ka mõned füüsilisestisikust ettevõtjad- kellele on tervishoiuameti poolt väljastatudkoduõendusteenuse osutamise litsents. Eesti vajaduse katmiseks onseda siiski liiga vähe. Praktiseeriva koduõena julgustan noori võikarjääris pööret kavandavaid õdesid mõtlema võimalusele alustadaise tööd ettevõtjana või koduõendust pakkuvas ettevõttes.