Ainult tellijatele
4. veebruar 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Quo vadis- meditsiinieetika?

Sajandeid usaldasid ühiskonnad arste ja Hippokratese vannet sedavõrd, et ei sekkunud suuremalt nende tegevusse. Meditsiinilise tegevuse keskpunktiks oli personaalne arsti ja patsiendi suhe ning patsiendi meditsiinilise probleemi kõrvaldamine.

Meditsiinieetika oli peamiselt arstieetika- mis sündis vaidarstide endi ringkondades ning põhines suurel määral arstide jaarstkonna ühiskondlikul autoriteedil.<br />Läänemaades muutus olukord põhjalikult läinud sajandi teisel poolelning praeguseks usub enamus meditsiinieetikaga tegelejaid- et onsaabunud uus ajastu. Enam ei ole meditsiinieetika pelgalt arstidetsunfti siseasi- vaid selles osalevad ka filosoofid- bioloogid-teoloogid- juristid- poliitikud- psühholoogid- sotsiaalteadlased-patsientide esindajad ning teisedki huvigrupid. Arengut kinnitab kaeetikakomiteede tegevus ja neist on saanud kollektiivsete eetilisteotsuste tegijad.<br />Teise maailmasõja järgselt kujunes püüdlus muuta globaalselt senistinimese käsitlust- mida iseloomustab põhiliste inimõigustedefineerimine ja järgmine- millest lähtub autonoomse ehk iseendakohta otsuseid teha saava inimese ideaal. Just patsiendi võikatsealuse isikuautonoomia tagamine on see- mis on toonudinformeeritud nõusoleku mõiste ja praktika meditsiinilissetegevusse. Samal ajal leiab aset plahvatuslik biomeditsiinilisteteadmiste ning neist tulenevate järjest  täpsemalt sekkuvatediagnoosimis- ja ravimeetodite ilmumine- mis on kõigutanudtraditsioonilisi arusaamu inimelu normaalsest kulust. Et seetegevus on väga ressursimahukas ja kallis- tuleb paratamatusenavõtta meditsiini jätkuvat spetsialiseerumist ning ühiskonna huvi javastutuse kasvu nii inimeste kui meditsiini enda käekäigu suhtes.Kujunenud olukorras ei olegi põhjust imestada- et ühiskond surubarsti-patsiendi suhtele peale lepingulise teenuse malli ning üritabvähendada meedikute suveräänsust ühelt poolt patsientide ja teiseltpoolt tervishoiusüsteemi institutsioonide kasuks.<br />Milliseks võiks kujuneda meditsiinieetika areng lähitulevikus?Kindlasti jätkub meditsiinieetika interdistsiplinaarne kulg ningüha ilmsemaks saab vajadus spetsialiseerumiseks. Juba praegu näiksemeditsiinieetika kolmeks peavaldkonnaks kujunemas kliinilineeetika- teadusliku uurimistöö eetika ning rahvatervishoiu eetika-kus lisaks ühistele positsioonidele ka hulgaliselt erinevaidarusaamu ja vastandumistki. Kindlasti saab oluliseks uuetasakaalupunkti leidmine üksikisiku huvide ja autonoomia ningühiskonna huvide vahel. Ja kindlasti oodatakse jätkuvalt ka teenustosutavalt või vahendavalt meedikult patsientide mõistmist jatoetamist.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708