Autor: Violetta Riidas • 18. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<strong>Haigekassa soov vähendada tänavu osa perearstidehiidnimistuid võib takerduda arstide puuduse taha.</strong>

Perearst tervitab patsienti juba uksel nimepidi ja soojaltnaeratades. Vaatamata naeratusele paistab tema silmist nukrus ningtelefonis on tal tihtipeale väsinud hääl. Põhjuseks on teadagipalju tööd- kapriissed patsiendid ja suur nimistu. Ülekoormuspõhjustab stressi- kannatab kvaliteet- juhtuda võivad tobedad veadja lõpptulemusena ohustab arsti läbipõlemine.<br />Kas nüüd just suurest ligimesearmastusest- kuid haigekassal oneesmärk sel aastal perearstinimistuid lühendada ja ühtlustada- etkaoksid 2000 ja enama patsiendiga nimistud. Kõige rohkem on neidTallinnas- Harjumaal- Ida-Virumaal ja Tartus. Selle aasta lõpukspeaks nimistu keskmine suurus olema 1575 inimest. Arstile tähendabühe nn põhigrupi patsiendi (vanuses 2-70) äraandmine kuus44kroonist kaotust.<br />Kuu lõikes tähendab see- et  kärbitud nimistu eest saakshaigekassalt keskmiselt 75 000 krooni- kui võtta aluseks- etimikuid ja vanainimesi on nimistus vähe (kokku 250) japõhihulga  moodustavad 2-70aastased inimesed (kokku1300).<br />Kuskile tuleb aga n-ö ülearused patsiendid kinnistada. Harjupiirkonda loodab haigekassa luua juurde 10 nimistut. Mujal Eestistahetakse lisada mõned üksikud- kuid lootus selleks on minimaalne -perearste lihtsalt pole.<br />Kärpimise ajalugu ulatub 2006. aasta algusse. Kunagisotsiaalminister Eiki Nestori  allkirjastatud ja neli aastatkehtinud määrusele “Perearsti nimistu piirsuurus- perearsti nimistumoodustamise- muutmise ja võrdlemise alused ja kord” pidid 2006.aasta lõpuks kaduma üle 2000 patsiendiga nimistud.<br />Kaks aastat hiljem on Eestis endiselt ligi 200 nimistut- kus üle2000 ja mõnes isegi rohkem kui 3000 nime. Üleriigiline keskmine onhaigekassa andmetel siiski alla 1600. Kas ja kui valutult üldsenimistuid lühendada saaks?<br />Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna spetsialisti Katrin Västrasõnul loodi 2007. aastal Harju piirkonda juurde neli perearstinimistut.<br />Tänaseks on Eestis seega kokku 803 perearsti praksist- kus nimistuskeskmiselt 1597 inimest. Sel aastal plaanib haigekassa kõigesuuremate nimistutega Harju piirkonnas kuulutada välja konkursi 10perearsti nimistu täitmiseks. Katrin Västra peab aga reaalseksaasta jooksul 4-5 perearsti lisandumist.<br />Teistes maapiirkondades on isegi ühte perearsti väga raske juurdeleida. Aasta lõpuks loodab Västra- et keskmine nimistu suurus on1575 inimest- kuid see eeldaks tõepoolest kümne nimistulisandumist.<br />Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen leiabenda kogemusest- et üle kahetuhandene nimistu on suur koormus jatähendab pingelist tööd- mille tulemusel võib kannatada kvaliteet.1600-1800 nime on tema meelest täiesti normaalne ning 1575 oleksideaalne. “Tahaks jõuda selleni- et perearst tunneb nimistut jasuudab ennetusega tegeleda-” ütles Ingerainen. <br />Suure nimistu hoidjaid on iseenesest mitut sorti - ühed on liigatöösse mattunud- mõistmaks- et ei tule nii suure koormusega toime.“Paljud pole leidnud head partnerit. Nad ei usalda teisi arste ningväidavad- et patsiendid pole nõus lahkuma. Raha pole nende jaoksmäärav-” kirjeldas Ingerainen. Samas arvab ta- et kindlasti onneidki- kes peavad silmas ainult pearaha ja pole nõus selle pärastoma nimistut vähendama. Keerulisemaks muudab olukorra aasta algusesjõustunud seadus- mille järgi võib ilma kvalifikatsioonita isikasendada  perearsti kuni kolm kuud. Kuid mida tehalapsepuhkuse korral- kui ära ollakse umbes kaks aastat?<br />Ingeraineni sõnul võetakse suure nimistu jagamisel näiteks tähestikette ja valitakse välja iga 5. või 10. inimene. Nii peaks olematagatud- et nimistusse ei satu ainult pensionärid või ainulttööjõulised inimesed. Kindlasti on ka arste- kes teevadlahkumisettepaneku vähem meelepärastele patsientidele. Sel moelalustav arst saab tõenäoliselt vaid alla tuhande nime- ülejäänudtuleb tal töö käigus ikkagi juurde leida.<br /> Ingeraineni meelest on parim variant- kui suure nimistugaperearstiga liitub resident. Ta võtab abiarstina üle osa nimistustja kasvatab seda- kuni eraldub.<br />Teine variant on kogu nimistu ülevõtmine tegutsenud arstilt- kesläheb näiteks välismaale. Kolmandaks on nullist alustamine:perearst kuulutab end välja- kuni saab patsientide arvu täis. Seniaitaks teda majandada kohalik omavalitsus.