Autor: Ketlin Beljaev • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui näiteks Uus-Meremaal registreeritakse aastas miljoni elanikukohta keskmiselt 800 teadet ravimi kõrvaltoimetest- siis Eestis onsee näitaja umbes 16 korda väiksem.<br />Möödunud aastal laekus ravimiametile 66 kõrvaltoime teadet- millest41 läks arstide arvele. Ülejäänud info tuli müügiloa hoidjatelt jaüks patsiendilt.<br />Optimaalseks loetakse  aga 300 teatist - sellele on kõigelähemal Šveits- Rootsi- Norra ja Iirimaa. Kõrvaltoimedjagunevad  tõsisteks ja mittetõsisteks. Esimesi tuliravimiametile 39 ja teisi 27.<br />Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs ütles- et peamineprobleem pole teatiste arvu vähesus.<br />“Suurem mure on hoopis see- et me ei tea- kas Eesti arstid tunnevadtegelikult need meditsiinipraktikas ära ja ravivadkõrvaltoimetena-” märkis Irs. Kui kõrvaltoimed näevad välja nagumingi haiguse sümptomid- siis võib  nende muude haiguste päheravimine olla ohtlik.<br />Mullu lekunud teatiste hulgast oli viiendik vaktsiinidekõrvaltoimed. Irsi sõnul ei tähenda see- et vaktsiinid oleksidkuidagi ohtlikumad.<br />“Kuna enamasti on tegemist lastega- siis ollakse erititähelepanelikud-” leidis ta.<br />Väheste teadete taga võib olla arstide ajanappus. Kui esmakordseltravimi kõrvaltoime elektroonilist vormi täita- kulub kümmeminutit.<br />Nõmme Kliiniku perearst Eero Merilind ütles- et tema onkümneaastase tööstaaži jooksul kokku puutunud umbes kümnejuhtumiga- kus ravimit tuli kõrvaltoime tõttu vahetada.<br />Perearst tõdes- et tunneb ennast Eestis arstina töötades kindlalt-sest siin müüdavaid ravimeid on ravimiamet tähelepanelikultkontrollinud.<br />Kuigi uued ravimid tulevad turule järjest lühema uuringu järel-leiab Merilind- et Eesti arstid on pigem konservatiivsed:jälgitakse ja alles siis otsustatakse- kas hakata uue tooteretsepte välja kirjutama.