18. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<p class="MsoNormal">Ravimiametite juhid ei eelda, et kõik maailmaravimid peaksid igas riigis olema kättesaadavad, vaid keskenduvadolulistele ja elupäästvatele. </p><p class="MsoNormal">Probleem ravimi kättesaadavusega võib ollapüsiv, kui ravimitootja ei ole taotlenud müügiluba riigis võiravimil on riigis küll müügiluba, kuid ravimitootja seda siiskimüügile ei too. Need on enamasti tootja poolt planeeritud otsused.Ravimi kättesaadavuse probleem võib olla ka ajutine jaettenägematu, kui on tekkinud takistus ravimitootmisprotsessis.</p><p class="MsoNormal">Nimetatud juhtudest on ainult kehtiva müügiloakorral riigil juriidiliselt võimalik sekkuda ja tootjat mõnevõrrakohustada ravimit kättesaadavaks tegema. Ülejäänud juhtudel on vajakoostöös arstidega leida asendusravimid ning võimalikultefektiivselt kõigi asjaosalistega infot vahetada lahendusteosas.</p><p class="MsoNormal"> </p><p class="MsoNormal"><strong>Miks siis ikkagi praeguses süsteemisravimite tarneraskused tekivad</strong></p><p class="MsoNormal">Raportisse kogusime palju huvitavaid näiteidEuroopa riikide kogemustest ja praktikatest. <br />Põhiline vastuolu tuleneb ühelt poolt avalikust huvist kaitstainimeste tervist ning teiselt poolt ettevõtjast ravimitootjatemajandushuvidest. On igati loogiline, et ravimitootja on huvitatudravimite müümisest ja enamasti see ka nii on, kuid ka Eestipraktika näitab, et ravimituru suurus muutub vahest liiga oluliseksargumendiks ettevõtja jaoks.</p><p class="MsoNormal">Ravimit ei saa Euroopas müüma hakata enne, kuivastava riigi ravimiamet või Euroopa Komisjon on selleleväljastanud müügiloa. See põhimõte on tervise kaitse seisukohaltainuõige. Kuid siit lähtub ka probleemi tekkimise allikas – riik eisaa väljastada müügiluba, kui ravimitooja seda ei taotle. Võiveelgi edasi minnes – ka siis, kui müügiluba on ravimileväljastatud, on see siiski eraettevõtjast ravimitootja võimalusravimit müüa või mitte. Nii ütlevadki ettevõtete huvide eestseisjad, et ei ole võimalik ettevõtjat kohustada müüma.</p><p class="MsoNormal"> <strong>Mis oleks lahendus</strong></p><p class="MsoNormal">Euroopa ravimiametite juhid lõpetavad omaraporti muuhulgas ettepanekutega Euroopa Komisjonile muutaseadusandlust nii, et ravimitootjale saaks panna kättesaadavusetagamise alal kohustusi. Kellelegi ei ole uudis, et me ei pearavimeid tavaliseks kaubaks, seda enam et väga suur osa ravimitehinnast makstakse kinni riigi rahaga. Nii oleks õigustatud katootjatele täiendavate kohustuste panemine ja seeläbi oleksarstidel ja ravimikasutajatel kindlustunne ravimi kättesaadavuseosas.</p><p class="MsoNormal"><strong> Kas Eestis on ravimitekättesaadavusega probleeme</strong></p><p class="MsoNormal">Eesti ravimiregistris on üle 3000 ravimi jakindlasti ei puutu arstid kokku kättesaadavuse probleemigaigapäevaselt, kuid meil oleks küll väga hea meel, kui leiaksime kaerandlike ravimite kasutamisvajaduse puhul kiireid ja ohutuidlahendusi. Ka meil puuduvad ravimiregistrist mitmed elupäästvadravimid ning küllalt sageli leiame end olukorras kus müügiloagaravimit lihtsalt ettevõtja ei too maale. Põhjuseks võib olla häiretootmises, aga üsna tavapärane on siiski see, et kui tekib tõrgeravimitootmises, siis esmajärjekorras varustatakse suured riigid jaseejärel väiksed, ning see võib võtta aega ja riigil ei olejuriidilisi võimalusi ettevõtjat kohustada. Oleme Ravimiametisleidnud enamasti neile probleemidele erandlikud lahendused, kuidsee ei ole siiski mõistlik lõpp-lahendus ningarstidele-apteekritele tekitab see ka lisatööd. Samuti võibkannatada patsiendi tervis, kui ravi algus viibib või ravikuur jääbpooleli, sest ravimit pole või kui patsient alustab ise ravimiotsimist ebaselge taustaga internetilehtedelt. Vaatamata mõneravimitootja leigele huvile ravimi järjepideva kättesaadavusetagamisel, ei saa teha järeleandmisi ravimile esitatavatekvaliteedi ja ohutusnõuete osas.</p><p class="MsoNormal">Raport viitab ka Euroopa Liidu üldpõhimõtteletagada kõigi riikide kodanike huvide kaitse ühesuguselt ning vaatabka olukorda, mis on tuttav Eestiski, et sageli ei olemajanduslikult otstarbekas ravimitootja jaoks trükkida eestikeelsetravimipakendit ja nii peamegi justkui leppima kehva kvaliteedigauduse ja imepisikese kirjaga kleepsuga ravimpakendil, miskahtlemata võib halvendada olulise ravimiinfo loetavust ja ollaniimoodi ka ohtlik.</p><p class="MsoNormal">Pöördumise koostamises Euroopa Komisjonilevastava seadusandluse muutmiseks osales aktiivselt ka EestiRavimiamet. Kiireid lahendusi ei ole oodata, aga juba probleemiteadvustamine Euroopa tasandil ja võimalike lahendusteväljapakkumine on samm õiges suunas.</p><p class="MsoNormal"> <br />Raport on kättesaadav veebiaadressil: www.hma.eu</p><p class="MsoNormal"> </p><p class="MsoNormal"><em><strong>Kristin Raudsepp,</strong> EestiRavimiameti peadirektor, Euroopa ravimiametite juhtidekoostöövõrgustiku juhtgrupi liige</em></p>