Kas terve talupojatarkus aitaks valida ravimit?

Vanainimese infarkti ühe võimaliku põhjusena kahtlustas arstkopsupõletikku. Haiglast lahkus ta viie tabletikarbiga- mis pididjääma tema öökapile kuni elupäevade lõpuni. Mõne aja pärast sattus vanainimene südamepuudulikkusega taas haiglasse. Teine tohter  vaatas järgi- milliseid tablette vanainimene olitarvitanud ja vahetas ühe viiest tabletikarbist tagasihoidlikumavariandi vastu välja. Köha kadus kui nõiaväel. Selgus- et esimesearsti määratud tabletiga võibki kaasneda köha- kuigi see on suureravimifirma poolt ohtralt reklaamitud kallis toode. <br />Olen  kaugel sellest- et süüdistada arste või apteekreid- kesravimit soovitades teevad patsiendi heaks enamasti oma parima.Pigem mõtisklen ravimite reklaamimise eetilisuse üle üldse.<br />Kas pole nii- et intensiivse ja oskusliku reklaami mõjuväljaskaotab inimene kergesti valiku- ja otsustamisvõime ning reageeribpooleldi automaadina- märkamata isegi ilmset?<br />Mida ja kuidas on üldse eetiline reklaamida- et säiliks terveanalüüsivõime ja valimise oskus?