Varalahkunud Mart Kull leidis, et nohu on kirurgiline haigus, mille põhjuseks on adenoidid.
Otorinolarüngoloogia professor Mart Kull oli üks neid säravaidtohtreid- keda teadsid ka meditsiinikauged inimesed. Needki- kesoma hädadega arstide juurde palju ei sattunud.<br />Pühapäev- 13. aprill vajutas aga nii tema kolleegide kui kapatsientide mällu kurva pitseri. Tol ööl suri professor ootamatultoma kodus.<br />Ent tuntud arst ja teadlane jättis endast maha värvika pärandi.Umbes 30aastase karjääri jooksul jõudis Mart Kull tehatuhandeid operatsioone ning välja töötada mitmesuguseidmeditsiinilisi instrumente ja ravimeetodeid.<br />Tema mahlakad ütlused ja seletused olid nii lihtsad- et neistpolnud võimalik mitte aru saada. Näiteks kirjeldas ta poolnarkoosijärgmiselt: “Inimene on just nagu hüpnoosis. Ütled- et tee suulahti. Teebki suu lahti. Aga pärast ei mäleta- kas lõikas mees võinaine.”<br />Kulli lemmikteemadeks olid adenoidid ja mandlid. Viimastelaastatel uuris ta ka norskamist- unehäireid ja sellest tingitudväsimust.<br />Kull käsitles inimest tervikuna. Ta oli seisukohal- et ööselvalesti magamisest ja valesti hingamisest saab alguse niivõrd suurhulk haigusi- mistõttu võib öelda- et vale hingamine on vägapaljude haiguste ema.<br />Haigused magamisest<br />Kull oli kindel- et infarkt ei tulene mitte suurest töökoormusestja väsimusest- vaid sellest- et inimesed magavad valesti.<br />“Naljakas on seegi- et rahustid ja unerohud rikuvad samuti unestruktuuri-” on Kull öelnud- selgitades lisaks- et järjest suuremadunerohudoosid suurendavad unetust hoopis veelgi.<br />Ta kirjeldas- et oli soovitanud ühel naisterahval poole leheküljepikkune unerohtude nimekiri asendada õhtuse jalutuskäiguga- kunaväsinud inimene jääb iseenesest magama.<br />Kull on ka ise imestanud- et ravimifirmad- kelle sissetulekut tanii skalpelli kui ka sõnaga vähemaks on lõiganud- polelasknud teda veel maha lüüa.<br />Laiema kuulsuse on ta saanud siiski sõja kuulutamisega haigetelekurgumandlitele- mis tuleb tema meelest juba lapsepõlveskõrvaldada.<br />Taas kord suutis ta oma mõtteid väga veenvalt kinnitada: “Erilisedbakterid toimetavad mandlites samamoodi nagu surnud organismis. Niinagu laip hakkab aja jooksul haisema- toimub sama pealtnäha terveteinimestega iga päev piiratud piirkonnas- milleks onkurgumandlid.”<br />Ei osanud puhata<br />Abikaasa Ingrid on leidnud- et nii nagu suurele osale eestiinimestest- tuleks ka neile Mardiga sundpuhkust väljakirjutada.<br />“Mina lähen üle kere protesti täis- kui mind sunnitakse kodutaluskraavi kaevamise asemel prestiiži pärast tennist mängima. Ma ei saaPärnu randagi minna - juba näen endisi patsiente- kelle käekäikuuurida-” on ta öelnud ning lisanud- et ta näeb ka tulevasipatsiente- kelle diktsioonist on kuulda tema umbes lõõrid.<br />Välismaale suurt raha teenima pole Kull tikkunud. “Meie Mardigakuigi kauaks võõrsile ei sobi. Me ei taluks- et arsti ja teadlaseprestiižiga kaasneb kohustuslik villa kindlas linnaosas- teatudhinnaklassi käekell ja jahtlaev…” on rääkinud abikaasaIngrid.<br />Mart Kullile oli väga oluline tema sõprade taustsüsteem- milleta taelada ei osanud.<br />Välismaal töötavate kolleegide kohta on ta öelnud nii: “Nad tulevadjärjest tagasi. Toovad sõpradest-sugulastest eemal olemise ja karmiaskeesi hinnaga kogutud kapitali kaasa ja rajavad siin modernsedkliinikud. Nagu Pärnu Villa Medica- kuhu on kasvõi minu juurdeselline tung- et üks patsient paneb end kirja- aga kohale ilmubkoos laste ja ämmaga.”<br />Arstide perekond<br />Mart Kulli mõlemad vanemad olid arstid ja ka tema õed on arstiksõppinud. Arstiteaduskonda astus Kull enda sõnul aga puhtalt kiusupärast.<br />“Tegelesin kooli ajal aktiivselt spordiga ning tuli ette tundidestpuudumisi. Küllap seetõttu pandi ka minu iseloomustuse lõpufraasiks“/.../ei soovita Mart Kullil jätkata edasist haridusteed- eritiarstiteaduskonnas”. Nii langeski minu valik kindlaltarstiteaduskonna kasuks-” on Kull öelnud.<br />Mart Kulli abikaasa Ingrid on samuti arst - Tartu Ülikoolisisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja. Tütar Marit onfüsioterapeut ning Mart Kull jun on reumatoloog. Kokku on Martpandud nimeks juba seitsmele põlvele Kullidele.<br />Tahtis tegutseda<br />Kullil jäi pooleli terve rida tegemisi. Näiteks unistas ta naljagapooleks kõrvakliiniku muutmisest kummist majaks- kus rahapuudusepärast ükski hea idee teostamata ei jääks.<br />Kulli üheks olulisemaks panuseks on tänapäeval laialdaseltkasutatava laserkirurgilise kontaktmeetodi väljatöötamine. Samution paljuski just tema teene- et kõrvakliinikule on antudlaserkirurgia referentkliiniku sertifikaat.
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 12.05.2025