Autor: Ketlin Beljaev • 27. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teeb arst või õde- kui läheb katki kirurgiline kummikinnas- viskab purunenud kaitsevahendi prügikasti ja võtab uue.<br />Selline on lihtne näide valest tegutsemisest- selgitas ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja AndreiKnuut.<br />Mis saab aga siis- kui sarnaseid juhtumeid toimub lühikese perioodijooksul erinevates kohtades ja tegemist on ühe ja sama tootjasamasse partiisse kuuluva kaubaga?<br />“See oleks pesuehtne ohujuhtum- mis nõuaks ka menetlemist vastavaltEuroopas kehtivatele protseduuridele-” ütles Knuut.<br />Kui vastav teave tootjani ei jõua- ei asu nad ka viga parandama.“Teadmatusse jäetud asutused- kel käivad hankekonkursid- võivadosta kõlbmatut kaupa. Teadmatuses vahendajad rikuvad sellise kaubamüümisega oma mainet-” märkis Knuut.<br />Tema sõnul võib ka Eesti maine Euroopas kannatada saada- sest eisaa olla usaldusväärne riik- kus seadmetega mitte midagi eijuhtu.<br />Statistika just seda näitab: 2008. aasta esimese kvartali jooksullaekus ravimiametile ohuteateid Euroopast 72 ja Eestist kõigest2.<br /><strong>Puudub koostöö harjumus</strong><br />Üks olulisim oht on Knuudi sõnul see- et Eestis vaikitakseohujuhtumid- mille analüüs aitaks edasisi ohte vältida- lihtsaltmaha. “Loodetavasti pole asi selles- et meedik kardab jäädaohujuhtumi põhjustamises süüdi- vaid meil lihtsalt puudub sellisekoostöö harjumus-” pakkus ta.

Pikemalt loe paberlehest.