Autor: Triinu Laan • 12. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrvalseisja pilk Eesti tervishoiule

Eesti tervishoiusüsteem on kaugele arenenud, kuid palju on veel teha, arvas Londoni Ülikooli rahvatervise professor Martin McKee

<strong>Milline on olnud Eesti tervishoiusüsteemi arengväljastpoolt vaadates?</strong><br />Olen Eestis käinud üle kümne aasta ja olen selle aja jooksul olnudtunnistajaks teie tervisesüsteemi suurele arengule.Stardipositsioon oli teil sama- mis teistel endistelliiduvabariikidel- kuid nendega võrreldes olete märkimisväärseltkaugemale jõudnud.<br />Eesti paistab teiste riikide kõrval välja. Oleme kasutanud teidtihti positiivse näitena- sest Eesti on olnud võimeline muutumaajal- mil teised on süsteemi takerdunud.<br /><strong>Kuidas hindate meie esmatasandi arstiabi?</strong><br />Teil on veel pikk maa minna- kuid olen kindel- et varsti hakkatetulemusi nägema. Loomulikult on süsteemi sees kaebusi- kuid me eitohiks alahinnata tänapäevase tervishoiusüsteemi kompleksust.Väljastpoolt vaatlejana võin öelda- et kõikidest selle regioonimaadest läheb Eestil üldiselt väga hästi.  Teil on vägasäravaid noori  visionääridest tervisepoliitikuid- kellel onsuurepäraseid ideid ja kellel on võimalus neid ellurakendada.<br /><strong>Milliseid probleeme näete meietervishoiusüsteemis?</strong><br />Probleemid on samasugused- mis teistelgi. Üheks suureksprobleemiks  on patsiendi kõrge omaosalusmäär ravimiteostmisel. Inimesed- kellel on kõige vähem võimalusi maksmiseks-vajavad sageli kõige rohkem ravi.<br />Tervishoiusüsteem tähendab tihti raha jagamist- kuid kõik taandubküsimusele- millal ja kuidas raha kulutada. Kui kulutad rahapraegu- siis hoiad seda tulevikus kokku. Võtame näitekspsühhiaatrilise ravi. Mis tuleb kokkuvõttes odavam- kas panustadakäitumisteraapiatesse või lasta patsiendil 40 aastat järjestantidepressante manustada?<br />Sama probleem on vähekindlustatute ravis. Teiste maade kogemusednäitavad- et ka neile tuleb tagada õigeaegne ravi. Hiljaks jäänudravi korral  läheb selliste inimeste hooldamine maksmatunduvalt rohkem kui õigeaegse ravi puhul. Ühiskonnad onvähekindlustatute eest alati maksnud. 19. sajandilindustriaalrevolutsiooni ajal ehitati Euroopas vaimu- janakkushaiglaid- mille eest maksid kohalikud omavalitsused. See onterve mõistus- mis sunnib meid teiste eest hoolt kandma ja tagabtervema keskkonna.

<em>Pikemalt loe edasi paberlehest</em>

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099