Kõrvalseisja pilk Eesti tervishoiule

<strong>Milline on olnud Eesti tervishoiusüsteemi arengväljastpoolt vaadates?</strong><br />Olen Eestis käinud üle kümne aasta ja olen selle aja jooksul olnudtunnistajaks teie tervisesüsteemi suurele arengule.Stardipositsioon oli teil sama- mis teistel endistelliiduvabariikidel- kuid nendega võrreldes olete märkimisväärseltkaugemale jõudnud.<br />Eesti paistab teiste riikide kõrval välja. Oleme kasutanud teidtihti positiivse näitena- sest Eesti on olnud võimeline muutumaajal- mil teised on süsteemi takerdunud.<br /><strong>Kuidas hindate meie esmatasandi arstiabi?</strong><br />Teil on veel pikk maa minna- kuid olen kindel- et varsti hakkatetulemusi nägema. Loomulikult on süsteemi sees kaebusi- kuid me eitohiks alahinnata tänapäevase tervishoiusüsteemi kompleksust.Väljastpoolt vaatlejana võin öelda- et kõikidest selle regioonimaadest läheb Eestil üldiselt väga hästi.  Teil on vägasäravaid noori  visionääridest tervisepoliitikuid- kellel onsuurepäraseid ideid ja kellel on võimalus neid ellurakendada.<br /><strong>Milliseid probleeme näete meietervishoiusüsteemis?</strong><br />Probleemid on samasugused- mis teistelgi. Üheks suureksprobleemiks  on patsiendi kõrge omaosalusmäär ravimiteostmisel. Inimesed- kellel on kõige vähem võimalusi maksmiseks-vajavad sageli kõige rohkem ravi.<br />Tervishoiusüsteem tähendab tihti raha jagamist- kuid kõik taandubküsimusele- millal ja kuidas raha kulutada. Kui kulutad rahapraegu- siis hoiad seda tulevikus kokku. Võtame näitekspsühhiaatrilise ravi. Mis tuleb kokkuvõttes odavam- kas panustadakäitumisteraapiatesse või lasta patsiendil 40 aastat järjestantidepressante manustada?<br />Sama probleem on vähekindlustatute ravis. Teiste maade kogemusednäitavad- et ka neile tuleb tagada õigeaegne ravi. Hiljaks jäänudravi korral  läheb selliste inimeste hooldamine maksmatunduvalt rohkem kui õigeaegse ravi puhul. Ühiskonnad onvähekindlustatute eest alati maksnud. 19. sajandilindustriaalrevolutsiooni ajal ehitati Euroopas vaimu- janakkushaiglaid- mille eest maksid kohalikud omavalitsused. See onterve mõistus- mis sunnib meid teiste eest hoolt kandma ja tagabtervema keskkonna.