Uuringu autori kinnitusel on parimas kognitiivses vormis 50-60aastased.
Foto: Shutterstock
Paljud uuringud on näidanud, et inimesed saavutavad oma füüsiliste võimete tipu 25aastaselt, samuti on leitud, et intellektuaalsed võimed – oskus arutleda, meelde jätta ja infot kiiresti töödelda – hakkavad samas vanuses langema. Näiteks jõuavad sportlased karjääri tippu tavaliselt enne 30. eluaastat ja matemaatikud teevad olulisima töö enne 35. eluaastat, vahendas Helsingin Sanomat.
Gilles E. Gignac ja tema meeskond vaatlesid äsja teadusajakirjas Intelligence avaldatud uuringus vanemate inimeste kognitiivseid võimeid, näiteks arutlusvõimet, mälumahtu, mälu info töötlemise kiirust ja emotsionaalset intelligentsust, aga ka isiksuseomadusi, näiteks ekstravertsust, emotsionaalset stabiilsust, kohusetundlikkust, avatust kogemustele ja meeldivust.
Tulemused näitasid, et mitu omadust saavutas haripunkti üsna hilises vanuses: kohusetundlikkus umbes 65aastaselt, emotsionaalne stabiilsus 75aastaselt ja täpsete otsuste tegemise oskus 70aastaselt. Üldine vaimne funktsioneerimine saavutas haripunkti 55. ja 60. eluaasta vahel, hakates seejärel langema, seejuures intensiivsemalt pärast 75. eluaastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tulemused kajastuvad ka juhtivate ametikohtade jaotuses: näiteks on paljud nõudlikud juhtivad ametikohad äris, poliitikas ja avalikus elus sageli 50. ja 60. eluaastates inimeste käes. “Seetõttu peaksid karjäärihindajad keskenduma üldisemalt inimeste tegelikele võimetele ja omadustele, mitte nende vanusele,” soovitas Gignac.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.