Meesõde nähakse arstina

<em>Peep Talimaa</em><br /><strong><br />Mis aga juhtub kui traditsioonilises õerollis astub esilemees?</strong><br />Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Aleksei Gaidajenko praeguaktiivselt n-ö tavaõe tööd ei tee- aga 15 aastat õestaaži on andnuderinevaid kogemusi. Mehele ei meenu  esimese hooga ühtegikoomilist seika- mis otseselt tema soo ja ameti teatavavastandlikkusega seotud.<br />“Kui ikka läksin palatisse ja ütlesin: “Tere- mina olen täna teievalevõde Aleksei!”- siis keegi ei vaadanud imelikult ega avaldanudarvamust- et patsientide kulul tehakse nalja. Kõik respekteerisid-et olen selle eriala esindaja ja tulin neid aitama- ning sellessuhtes probleeme ei tekkinud-” kinnitab Gaidajenko.<br />Üle 30 aasta velskri- ja õetööd teinud Lääne-Tallinna Keskhaiglanakkuskeskuse õde Olev Lumiste ei ole samuti viimased kümmekondaastat statsionaaris töötanud- ent temagi ei mäleta- et patsiendidoleksid meessoost õe suhtes erilist imestust üles näidanud.<br />Viimasel ajal on sellele kindlasti kaasa aidanud seegi- et inimesedon rohkem ringi reisinud ning maailma näinud.<br />“Näiteks Soomes- Rootsis ja USAs on meessoost õed- eritierakorralises meditsiinis- täiesti tavalised-” räägib Lumiste omakogemusele toetudes.<br />Eestiski võiks meesõdesid tema arvates rohkem olla. Nende nappusepõhjuseks peab ta varasemat väikest palka- samuti nõukogudeaegsetsuhtumist- mille järgi õde oli mõistagi naissoost.<br /><strong>Ainukene pereõde</strong><br />“Ju ma siis olen ainus- kui te nii ütlete. Ma ise pole ausalt öeldaselle vastu huvi tundnud-” sõnab üle 25 aasta velskrina-koolitervishoius ning perearstisüsteemis töötanud Maanus Maripuuvastuseks selle peale- et ta on tõenäoliselt ­ainus meessoostpereõde Eestis. “Mingit erilisust ma siin aga ei näe. Kui teisipole- siis ei saa sinna midagi teha…”<br />Kui jutt läheb soorollide peale- kostab Maripuu kohe: “Ah et kasmind ahistatakse? Ei ahistata- kuid mingit erilist kohtlemist ma kaei tunne. Kõike tuleb teha ja tööpuudust siin karta ei ole.”<br />Ta lisab- et oli just ühele lapsele edukalt kaitsesüsti teinud.“Ühe süsti teed- aga selle kirjapanemiseks ja paberite täitmiseksläheb palju rohkem aega.”<br />“Kui aga mõnel naispatsiendil peaks tekkima tõrge näiteks selleees- et temaga tegeleb protseduuriruumis teisest soost pereõde-siis alati on võimalik ju nõnda sättida- et selle patsiendigategeleb arst. Seni aga pole seda veel juhtunud. Ning ega me siin jupäris günekoloogilisi läbivaatusi ei tee ka-” räägib KuressaaresEve-Marju Piipuu juures 2002. aasta algusest ametis olevMaripuu.<br />Maanus Maripuu lisab- et ei pea meesõdede probleemi kui sellistpraeguses Eesti meditsiinis üldse märkimisväärseks. Tema arvates onpalju pakilisemaid arutamist nõudvaid probleeme. Näiteks see- miksikkagi arstid lahkuvad perearstindusest ja üldsemeditsiinist.<br /><strong>Pikk- blond ja rinnakas</strong><br />Aleksei Gaidajenko kinnitab soorollidest rääkides veel- et temavõitleb õendusjuhina kogu aeg ühe väärkuvandi vastu. “Millegipärastarvatakse- et õde on alati pikka kasvu- blond ja rinnakas ningkannab sukki- väga lühikest kitlit ja punast ristikest otsmikupeal. See ei ole nii ning selle arusaama muutmisel on kindlastisõna otseses mõttes abi ka meessoost õdedest.”<br />Eesti keeles ongi tema hinnangul probleemiks- et sõna “õde” ise onnaissoole viitav. Inglisekeelse “nurse” puhul see nõnda ei ole ningüldiselt teebki näiteks Inglismaal või Ameerikas õetööd paljurohkem mehi. Õnneks kasvab meesõdede protsent vaikselt ka meil-tõdeb Gaidajenko.