Nõuandeliin 1220 tekitab üksikuid pretensioone

<strong>2007. aastal valiti perearsti nõuandetelefoni numbritkokku 158 000 korda - nõustaja peale otsustas kaebuse esitada vaidseitse inimest.</strong><br />1220 projektijuht Külli Friedemanni sõnul on kaebused seotud rohkemarsti väsimuse või suhtumisega- mitte meditsiinilise nõuga.<br />Kõige suurem probleem on  telefoninõustajate leidmisega. “Senioleme miinimumtaseme ära hoidnud-” lausus ta. Vaatamata igasugusteabiliinide juurdetulekule- on ligi kolm aastat töös olnud perearstinõuandetelefoni kõnede arv igal aastal 10% kasvanud. Friedemann eioska öelda- mis kõnede arvu lagi võib olla. “Kõik sõltub sellest-kuhu üldine tervishoid läheb-” lisas ta.<br />1220 eesmärk on vähendada häirekeskuse numbri 112 tööd. Need kakstelefoninumbrit on aga omavahel tihedas koostöös- meenutadespingpongimängu. “Arst hindab erakorralise meditsiini vajaduse jasuunab vajadusel otse häirekeskusele. Kui aga 112-le tuleb kõne-mis ei kuulu neile- suunavad nad siia-” selgitas Friedemannsuurimat muutust- kuhu perearsti nõuandetelefon on jõudnud.<br />Möödunud aasta näitajate järgi tuli välja- et kõnede tipptund onpäevasel ajal kella 12-13. Arstist nõustaja Lauri Laasi sõnul võibpõhjus olla selles- et paljudes perearstikeskustes on sel ajalkõnetund- mis ei jäta liinidele hingamisruumi.<br />Kaks päeva nädalas nõustamistelefonile vastavale Laasile on kõigerohkem meelde jäänud kõned- kus ta saab inimest lõplikult aidata-mitte ei pea edasi suunama. Vahel tuleb anda ka üldist tervishoidupuudutavat nõu: kuidas perearsti vahetada või saatekirjasaada.<br />Kõige rohkem on siiski kõnesid sümptomite kohta. Laasi meelest poleprobleem ka see- kui purjus või pohmelli käes vaevlevad inimesedhelistavad. Vastupidi - 1220 on tema hinnangul hoopis lahendusinimestele- kelle kõik teised on ära tõuganud.<br />“Tegelikult- kui juba helistab- siis on hädas. Tuleb kolm kordasisse hingata- helistaja võib olla agressiivse reaktsiooniga- agalõpuks on ta hästi tänulik- sest saab soovituse kätte-” rääkisnõustaja.