Ainult tellijatele
Autor: Triinu Laan • 12. mai 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ravi sõltub vanema jõust

Eestis puudub süsteem südamerikkega sündinud lapse kiireks suunamiseks välismaale operatsioonile

<strong>Kaasasündinud südamerikkega sünnib tuhandest lapsest 6-8ning 7% neist vajab  operatiivset ravi kohe esimestel päevadelvõi kuudel. Kuna Eesti on väike ja kõiki kardiokirurgilisioperatsioone pole võimalik siin teostada- tuleks harvaesinevatekombineeritud südameriketega lapsed saata välismaalelõikusele.</strong><br />Paraku on Eestis pered- kuhu selline laps sünnib- lisaks murelelapse tervise pärast silmitsi veel terve rea ületamatutena näivateprobleemidega- kuna meil puudub süsteem nende laste suunamiseksvajadusel välismaale operatsioonile.<br />Tallinna Lastehaigla pediaatrid Tiiu Jalas- Maila Raidmäe- KarinUibo ja  Mari Laan on mures just nende patsientide pärast-kelle haigust peetakse Eestis paratamatuks ning kelle saatus sõltubpaljuski just lapsevanemate aktiivsusest.<br />Rikete hulka- mida Eestis ei opereerita või tehakse vaid abistavlõikus- kuuluvad ühine arterioosijuha oma variatsioonidega- ühinevatsake ja suurte veresoonte transpositsioon.<br />Eestis on tuntuim patsient kindlasti Triinu-Liis- kelle ema Kristel suutis Soome heategijate abiga vajaliku raha ja kontaktidkokku saada ning kellest kümme aastat tagasi tehtud operatsioonidetulemusel on saanud rõõmus ja eluterve laps.<br /> Samuti on Eestis muu maailmaga võrreldes teistsugunesuhtumine Fallot` rikkesse. Eestis teostatakse lapsele radikaalneoperatsioon kolme aasta vanuses- kuigi mujal maailmas tehakseselliseid operatsioone vajadusel juba kolme kuni kuue kuu vanustelelastele- vältimaks hapnikupuudusest tingitud ajutegevusehäireid.<br />Eriti kurb on nende laste saatus- kes sünnivad vasaku vatsakesehüpoplaasiaga- mis Eestis opereerimisele ei kuulu.<br />Alates 1985. aastast tehakse maailmas hüpoplastilise vasakuvatsakesega sündinud lastele operatsioone- mis võimaldavad neilellu jääda. Neid lõikusi ei tehta kõikides riikides- kuid näiteksmeie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste tulemused onarvestatavad.<br />“Sellise rikke osas peaks paranema ennekõike  juba looteaegnesüdamestruktuuri hindamine-” arvas lastekardioloog Tiiu Jalas.Teoreetiliselt on hüpoplastilise vasaku vatsakese sündroomigasüdant võimalik diagnoosida juba 18. rasedusnädalal ning siissaavad vanemad kõiki tagajärgi ja võimalusi arvesse võttes isevaliku teha.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708