Äsja avaldatud riikide rahvusvahelise
konkurentsivõime edetabelist selgus, et Eesti nõrgimaks lüliks on
tervishoid.

„Suureks probleemiks on lühike eluiga, traumad ning invaliidsus, mille tõttu oleme tervishoiuga alles 41. kohal,“ selgitas juhtivteadur Leev Kuum Kalev.ee-le.

Hiljuti valmis aga sotsiaalministeeriumil rahvastiku tervise arengukava aastateks 2008-2020, mille üldeesmärk on pikendada inimese tervena elatud eluiga, keskmist eeldatavat eluiga ning vähendada lõhet meeste ja naiste keskmise eluea vahel.

Viimaste aastate arengud rahvatervises on olnud sotsiaalministeeriumi vaatevinklist positiivsed – sündivus tõusnud ja eluiga pikenenud. Kuigi Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine seevastu 78 aastat.

Sotsiaalministeerium märkis, et Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur, ja iive on endiselt negatiivne.

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõiki kolme mõjutavad oluliselt tervisekäitumine ja keskkonnategurid.