Autor: Violetta Riidas • 29. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Visa spordimees ei murdunud, vaid alustas esimesel võimalusel lihaste toonuse taastamiseks ravivõimlemise ja treeningutega, kirjutas Postimees Sport.Seljanärvi parandamiseks otsis ta abi paljudelt arstidelt, ent ükski ravimeetod ei andnud tulemust.Tänavu kevadel käis Leok Saksamaal Orthema kliinikus, kus ta jalgade toestamiseks valmistati spetsiaalsed ortoosid. 80 000 krooni maksnud tugede ostmisel olid Eesti kõige tituleeritumale krossimehele abiks kultuurkapital ning vanad toetajad Tridens ja Addinol.Leokit Saksamaal saatnud vend Aivari sõnul olid sealsed spetsialistid eestlase tugevusest hämmingus. «Arstid polnud varem kunagi näinud, et inimene paneb toed ümber jala ja teeb kohe paar sammu,» meenutab ta. «Tegelikult on sellised toed mõeldud neile, kelle jalgades on mingigi tunnetus või liigutamisvõime säilinud. Mina liigutan end ainult puusade abil. Oleks ma pärast õnnetust niisama istuma jäänud, ei suudaks ma end tugede abilgi liigutada,» lisab Avo.Endine krossimees ärkab tavaliselt hommikul kell kaheksa ning suundub kodusesse jõusaali, kus kulutab treeninguks vähemalt kolm tundi. Nüüd kui jalatoed olemas, lisandub sellele õhtune käimaõppimine. Spordimehe sõnul aitavad harjutuskorrad säilitada head enesetunnet ning väldivad kangestumist.«Loodan, et meditsiin areneb ning ma saan veel uusi ravimeetodeid proovida,» vaatab Leok tulevikku. «Alguses oli uue olukorraga raske kohaneda, ent kolme aastaga hakkab inimene harjuma. Kui näen teisi ratastoolis inimesi, mõistan, et mul pole põhjust viriseda – olen nende hulgas üks tervemaid.»Kuigi Leok uskus aastaid paranemisvõimalusse, ei pea ta erinevate tohtrite külastamist raisku läinud ajaks. «Hing on kergem, et olen kõik võimalused järele proovinud, rohkem pole mul kuhugi minna,» selgitab ta. «Moskvas pakuti veel võimalust seljalõikuseks, ent esialgu otsustasin sellest loobuda. Praegu pole veel teada, et see oleks kedagi aidanud.»