Autor: Violetta Riidas • 3. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Aime Kanguri sõnul on uuest aparaadist suurim abi varajases staadiumis olevate pahaloomuliste kasvajate avastamiseks, kirjutas Terviseleht. “Melanoomi puhul on varajane diagnostika oluline, sest see tagab inimese tervistumise,” märkis dr Kangur.

Dermatoveneroloog Ave Vahlberg sõnul pole videodermatoskoopia puhul vaja nahka läbistada ja see võimaldab samas nahastruktuure väga põhjalikult uurida. Aparaat n-ö näeb kudede sisse. “Videodermatoskoop aitab diagnoosida, kas neevus (sünnimärk või pigmendilaik) on healoomuline või muutunud pahaloomuliseks. Nende kaardistamiseks kulub umbes tund,” seletas dr Vahlberg.Aparaadis on ekspertide koostatud pildipank, millega on võimalik võrrelda uuritavat pilti. Programm hindab inimese sünnimärke automaatselt. Pärast kaardistamist vaatab arst tulemused üle ja annab neile omapoolse hinnangu, vajadusel suunab täiendavatele uuringutele või konsulteerib kolleegidega — pilti on väga lihtsalt võimalik edasi saata. Dr Ave Vahlberg: “On olemas ka teledermatoloogia ühing, kelle ekspertidele saab keerulisematel juhtudel saata digitaliseeritud pilte hindamiseks.”Digitaalne dermatoskoopia võimaldab pildid ka salvestada. Igast patsiendist jääb aparaati n-ö ajalugu, mis dokumenteeritakse ja seda saab vajadusel jälgida või ka näiteks pildina patsiendile kaasa anda. See omakorda aitab diagnoosida, kas nt sünnimärk on healoomuline või on muutunud aja jooksul pahaloomuliseks.Kui sünnimärke on väga palju, siis ei jõua ükski arst ega inimene isegi meeles pidada, kus, mis ja milline oli mõni kindel sünnimärk näiteks pool aastat tagasi.Arstide sõnutsi on melanotsüütneevustest arenev melanoom naha pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem, kõige kiiremini arenev ning esineb sageli just noorematel inimestel.Ave Vahlbergi sõnul peaksid arsti poole pöörduma eelkõige need patsiendid, kes märkavad, et nende kehale lisandub selliseid pigmendilaike, mis ei sarnane eelnevalt nahal olevate kolletega või on hakanud kiiresti kasvama ning muutnud värvi. “Inimesed, keda aparaadi all uurida tuleb, on düsplastiliste (deformeerunud, ebakorrapärase kujuga) neevuste sündroomiga patsiendid,” sõnab Ave Vahlberg.Uus videodermatoskoop on omalaadsete seas Eestis kõige kaasaegsem. Aparaat on toodetud Austrias — Euroopa nahakasvajate diagnoosimise ja ravi liiderriigis. Kuivõrd Regionaalhaigla videodermatoskoop on alles uus, pole uuring veel lülitatud haigekassa hinnakirja ja patsient peab protseduuri eest ise maksma.Melanoome esineb Eestis keskmiselt 7 mehel ja 12 naisel 100 000 inimese kohta. Euroopa keskmine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid naha pahaloomulisi kasvajaid esineb Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta. Melanoome diagnoositakse vähem Mehhikos — 1 juht 100 000 elaniku kohta ja Hispaanias — 4 juhtu. Rohkem esineb melanoome näiteks Müncheni kandis (14/100 000) ja eriti palju Austraalias — 40 juhtu/100 000 inimese kohta.