Mis toimub meie ajus, miks me läbi põleme ja kuidas oma mõtete ning tunnetega paremini toime tulla? Tervise raamatuklubi 2026. aasta menukamad raamatud näitavad, et lugejad otsivad raamatutest üha enam vastuseid just neile küsimustele.

Tervise raamatuklubi 2026. aasta menukid näitavad, et lugejaid kõnetavad enim vaimse tervise ja toimetuleku teemad: ATH, ärevus, läbipõlemine, suhted ja aju-soolestiku seosed. Esile tõusevad J. Russell Ramsay, Megan Anna Neff, Sari-Marika Durchman, Michael A. Tompkins ja Emily Leeming, kelle raamatud pakuvad nii teaduspõhiseid selgitusi kui ka praktilisi harjutusi igapäevaelu, emotsioonide ja stressiga paremaks toimetulekuks.

2026.a menukamad terviseraamatud
  • 2026.a menukamad terviseraamatud
  • Foto: Meditsiiniuudised
16. novembrist 6. detsembrini toimub tervise raamatuklubi soodusmüügil pakume enam kui 30 raamatut soodsa hinnaga, teiste seas ka tänavusi menukeid. Valikus on nii teaduspõhiseid käsitlusi kui ka praktilisi eneseabiraamatuid.
Kui ATH ja ärevus teineteist võimendavad
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirest räägitakse üha enam, kuid ATH ei tähenda sugugi ainult hajameelsust, rahutust või raskusi keskendumisel. Paljude täiskasvanute jaoks on keerulisemaks probleemiks hoopis sellega kaasnev ärevus, ülemõtlemine ja tunne, et igapäevaelu nõudmised käivad üle jõu.
Raamatus õpetab ta märkama läbipõlemise ohumärke, arvestama oma energiavarudega, vähendama sensoorset ülekoormust ja seadma piire. Üks käsitletud meetodeid on niinimetatud lusikateooria, mis aitab mõtestada igapäevast piiratud energiavaru.
Raamatu keskne mõte on lihtne, kuid oluline: taastumine ei tähenda alati seda, et inimene peab õppima veel paremini pingutama. Mõnikord tuleb hoopis vähendada pingutust, mida temalt iga päev nõutakse.
Kas ATH võib paarisuhte proovile panna?
ATH ei mõjuta ainult õppimist ja töötamist, vaid võib jätta jälje ka lähisuhetele. Unustatud kokkulepped, emotsionaalsed reaktsioonid, ajaplaneerimise raskused või tunne, et üks partner peab kogu pereelu korraldamise enda kanda võtma, võivad põhjustada korduvaid konflikte.
Sari-Marika Durchmani „ATH ja paarisuhe“ käsitleb neid olukordi nii autori isikliku kogemuse kui ka ATHga inimeste ja nende partneritega tehtud intervjuude kaudu.
Autoril endal diagnoositi ATH täiskasvanueas. Ta kirjeldab, kuidas häire võib mõjutada suhtlemist, ootusi ja partnerite vastastikust mõistmist.
Raamatu oluline sõnum on, et diagnoos võib aidata mõista probleemide põhjuseid, kuid ei vabasta kumbagi partnerit vastutusest suhte eest. Muutused eeldavad koostööd, suhtlemisoskust ja valmisolekut mõista teineteise erinevusi.
See teeb raamatust lugemisvara mitte üksnes ATH diagnoosiga inimestele, vaid ka nende kaaslastele, kes soovivad paremini mõista, miks mõni pealtnäha lihtne igapäevane olukord võib suhtes korduvalt tüli põhjustada.
Kas oma mõtteid on võimalik ümber õpetada?
Neljanda menuki, psühholoog Michael A. Tompkinsi „Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatu“ populaarsus sobitub hästi ülejäänud valikuga. See oli üle mitme aasta esimene eestikeelne kognitiiv-käitumisteraapia käsiraamat ja seetõttu kaua oodatud. Oleme sellest juba uustrüki teinud.
Kognitiivne käitumisteraapia lähtub põhimõttest, et inimese mõtted, tunded ja käitumine mõjutavad üksteist. Õppides märkama automaatseid mõttemustreid ja muutma oma reaktsioone, on võimalik parandada toimetulekut mitmesuguste psühholoogiliste raskustega.
Tompkinsi tööraamat pakub harjutusi ärevuse, stressi, meeleoluprobleemide ja tugevate emotsioonidega toimetulekuks. Samuti käsitleb see ajajuhtimist, motivatsiooni, suhtlemisoskusi ja teadvelolekut.
Tegemist ei ole üksnes lugemiseks mõeldud raamatuga. Selle mõte on panna inimene õpitut päriselt harjutama ning kujundama uusi oskusi, mida kasutada igapäevaelus.
Tööraamatut saab kasutada psühhoteraapia ja muu ravi täiendusena.
Miks soolestikku nimetatakse teiseks ajuks?
Vaimse tervise teemade kõrval on viie menuki hulka jõudnud ka toitumisteadlase ja mikrobioomi uurija dr Emily Leemingu „Nutikas soolestik“.
Raamat avab üht tänapäeva terviseteaduse põnevamat uurimisvaldkonda: soolestiku ja aju vastastikust suhtlust.
Soolestikus elavad mikroorganismid osalevad mitmesugustes protsessides, mis on seotud ainevahetuse, immuunsüsteemi ja närvisüsteemi talitlusega. Teadlased uurivad järjest põhjalikumalt ka seda, kuidas soolestiku mikrobioom võib olla seotud meeleolu, stressireaktsioonide ja vaimse heaoluga.
Leeming selgitab keerulisi teadusteemasid argieluliste näidete abil ning pakub neljanädalast toitumiskava, mille keskmes on mitmekesine ja kiudainerikas toit.
Autor ei kutsu üles järjekordset ranget dieeti pidama. Pigem õpetab ta mõistma, miks soolestiku mikroobidele kasulikud toiduvalikud võivad toetada üldist tervist.
Raamat aitab ka eristada teaduspõhiseid toitumissoovitusi moevooludest ning näitab, et soolestiku ja aju seosed on palju mitmekesisemad kui lihtne väide, et üks või teine toiduaine teeb inimese õnnelikuks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.26, 09:43
Euroopat ähvardab neuroloogiliste haiguste laine
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele