Autor: Violetta Riidas • 5. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimest korda sai avalikkus sellistest inimestest teada 2006. aastal, kui televisioonis näidati Türgi perekonda, mille liikmetest mitu täiskasvanut kõndis ringi nö neljal jalal, vahendas Novaator ajakirja Nature.Lisaks olid nad ka vaimselt alaarenenud ning puudulikult arenenud tasakaalutajuga.Alates sellest ajast on lisandunud teateid sama haiguse põdejate kohta ka Brasiiliast ja Iraagist. Teadlastel on selle eriskummalise seisukorra seletamiseks mitmeid hüpoteese.Türgis asuva Adana ülikooli teadlane Uner Tan on pakkunud välja vastuolulise idee, et tegemist on sammuga tagasi evolutsiooniredelil. Psühholoog Nicholas Humphrey Londoni majanduskoolist usub aga, et probleem võib olla hoopis häirunud tasakaalumeeles, mis lihtsalt ei luba neil inimestel kahel jalal kõndida. „Nende probleemiks on meditsiinilise abi puudumine. Tasakaalu hoidmist hõlbustava abivahendiga on nad võimelised ka kahel jalal kõndima,“ usub ta.Türgis asuva Bilkenti ülikooli teadlane Tayfun Özcelik ütles, et tasakaalumeelt nõrgestavaid haigusi on teada üle kümne, kuid mitte ükski neist ei sunni inimesi käpuli käima.Paari päeva eest teatati aga Euroopa inimgeneetika ühingu kohtumisel Barcelonas, et on õnnestunud isoleerida geen, mis võib olla selle seisundi põhjustajaks.