Ainult tellijatele

Autor: Katre Pilvinski • 30. juuni 2008

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Stockholmis Karolinska Instituudis töötavad Eesti teadlased Arno Pihlak ja Ats Metsis on kaasautoriteks teadusartiklis, milles kirjeldatakse uut DNA sekveneerimise meetodit. Kirjeldatud meetodi eelisteks on suur sekveneerimiskiirus, odavus ning lihtsus.

Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide - sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Biotechnologyt. Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000. Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.