Stockholmis Karolinska Instituudis töötavad Eesti teadlased Arno Pihlak ja Ats Metsis on kaasautoriteks teadusartiklis, milles kirjeldatakse uut DNA sekveneerimise meetodit. Kirjeldatud meetodi eelisteks on suur sekveneerimiskiirus, odavus ning lihtsus.
Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide - sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Biotechnologyt. Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000. Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.

Seotud lood

Uudised
  • 08.07.08, 10:06
Läbimurre: teadlased valmistasid tehis-DNA
Teadlased on valmis saanud maailma esimese DNA-molekuli, mis koosneb peaaegu täielikult tehislikest osadest.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele