Stockholmis Karolinska Instituudis töötavad
Eesti teadlased Arno Pihlak ja Ats Metsis on kaasautoriteks teadusartiklis,
milles kirjeldatakse uut DNA sekveneerimise meetodit. Kirjeldatud meetodi
eelisteks on suur sekveneerimiskiirus, odavus ning lihtsus.
Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide - sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Biotechnologyt. Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000. Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.
Seotud lood
Teadlased on valmis saanud maailma esimese
DNA-molekuli, mis koosneb peaaegu täielikult tehislikest osadest.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.