Autor: Katre Pilvinski • 30. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide - sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Biotechnologyt. Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000. Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.

Paraku ei saa seda lahendust kasutada tundmatute genoomide järjestuste sekveneerimiseks, määrata saab vaid väikesi erinevusi varemsekveneeritud võrdlusjärjestuse suhtes. Selliste individuaalsete erinevuste (teadusliku nimega ühenukleotiidsete polümorfismide e SNP-de) tuvastamine on aga üks põhieesmärkidest sekveneeritud genoomide uurimisel ning tulevikus saab sel olema väga tähtis roll haiguste molekulaardiagnostikas.