Stockholmis Karolinska Instituudis töötavad
Eesti teadlased Arno Pihlak ja Ats Metsis on kaasautoriteks teadusartiklis,
milles kirjeldatakse uut DNA sekveneerimise meetodit. Kirjeldatud meetodi
eelisteks on suur sekveneerimiskiirus, odavus ning lihtsus.
Alates bakter Haemophilus influenzae genoomi sekveneerimisest 1995. aastal on praeguseks kindlaks tehtud sadade organismide - sealhulgas inimese, šimpansi, hiire, mitmete taimede, putukate, seente ja bakterite – genoomsed järjestused, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Biotechnologyt. Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on lisandunud informatsiooni hulk olnud plahvatuslik: H. influenzae omast paartuhat korda mahukam inimese genoom sekveneeriti suuremalt jaolt juba aastaks 2000. Tänaseks on varasemad DNA järjestamise tehnoloogiad end ammendanud ning aktiivselt otsitakse alternatiivseid lahendusi.
Seotud lood
Teadlased on valmis saanud maailma esimese
DNA-molekuli, mis koosneb peaaegu täielikult tehislikest osadest.
Mustamäele rajatav Tammsaare Tervisemaja on kasvamas üheks piirkonna suurimaks perearstikeskuseks, koondades ühe katuse alla arvestatava hulga perearstinimistuid ja laia valiku esmatasandi terviseteenuseid. Ehituses olev ja aasta pärast valmiv 6-korruseline tervisemaja hakkab teenindama enam kui 100 000 elanikku Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piiril.