Eesti arstid ei soovita vähihaigetel
patsientidel end välismaale alternatiivravikliinikutesse ravima
minna, kirjutab Postimees

Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu korpuse ravijuhi Andrus Araku hinnangul ei tohiks aga vähist rääkides unustada seda, et pahaloomulised kasvajad on tõsised haigused ning igal aastal haigestub Eestis üle 6000 inimese ja sureb 3500.

«See on paratamatu tõsiasi, et kõik ei saa terveks. Kolmandiku suudame terveks ravida ja kolmandiku pikka aega elus hoida,» nentis Arak. Samas on mõistetav, et inimesed asuvad otsima teisi variante, kui traditsioonilise meditsiini võimalused on ammendunud.

Väljaõppinud meedikud ei saa aga Araku sõnul alternatiivravi soovitada seetõttu, et kasutades ise ravimisel tõenduspõhiseid ravivõtteid, on ebaeetiline soovitada meetodeid, mille tegelik mõju ei ole teada.

Araku sõnul mahub alternatiivravi mõiste alla mitmeid erinevaid meetodeid. Ta tõi näiteks, et loodusravis kasutatakse organismi tugevdavaid toidulisandeid ja dieetravi.
Selles pole midagi halba, sest tugevam organism jaksab haigusega paremini võidelda. «Seetõttu ei saagi otseselt öelda, et alternatiivravi on vale või halb,» rääkis Arak.

TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor Peeter Padrik oli oma hinnangus kriitilisem. «Arstid peavad pigem alternatiivravi eest hoiatama, kui seda inimestele soovitama,» kinnitas Padrik.

Ta lisas, et kui alternatiivravi oleks kasulik, saaks sellest lugeda teaduskirjandusest. «Paljusid alternatiivravi meetodeid on püütud uurida ja paraku on tulemused näidatõestusnud, et kasvajavastane efekt puudub. Küll aga on leitud, et need võivad olla kahjulikud, eriti koos tavameditsiini protseduuridega,» rääkis Padrik.

Ta võrdles alternatiivravi niinimetatud Nigeeria rahakirjadega. «Sa võid uskuda ja kaasa minna, aga lubatud rikkust ei tule, jääd hoopis vaeseks,» ütles ta.

Padriku väitel on siiski mitmeid aktsepteeritavaid ravivõtteid, mida kasutatakse lisaks tavaravile. «Nõel¬ravi aitab näiteks valu ja vahel ka iivelduse vastu ning muidugi on loodusest leitud mitmeid aineid, mis on pärast põhjalikke uuringuid ravimitena kasutusele võetud.» (PM)
Haigekassa maksab vaid tavaravi eest

Haigekassa on saanud üksikuid taotlusi, kus palutakse ravi eest tasumist välisriigi alternatiivravi kliinikutele. Haigekassa on need tagasi lükanud põhjendusega, et seal pakutava ravi tulemuslikkus ei ole tõendatav.

Üldjuhul tasub haigekassa ravikulud välismaal, kui soovitud ravi ja sellele alternatiivseid tervishoiuteenuseid Eestis ei osutata, soovitud ravi on inimesele näidustatud, selle meditsiiniline efektiivsus on tõendatud ning eeldatav tulemuslikkus vähemalt 50 protsenti.

Taotlus ja haigekassa otsus peavad olema saadud enne ravi algust. Pärast taotluse menetlusse võtmist pöördub haigekassa pädeva eriarsti poole arstliku hinnangu saamiseks ja konsiiliumi korraldamiseks.

Haigekassa juhatus teeb oma otsuse tulenevalt arstliku konsiiliumi arvamusest hiljemalt kuu aja jooksul. (PM)