Maksu- ja tolliameti andmete järgi on sel
aastal registreeritud 340 juhtu, kus interneti teel on Eestisse ravimeid
tellitud, teatab Eesti Päevaleht.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on saadetiste arv suurenenud ligi kolmandiku võrra. Kõiki pakke ei jõuta aga kontrollida, mis tähendab, et suur osa ostjaid saab ravimid siiski kätte.
“Kuskilt foorumist loetakse, et internetist saab ravimeid odavamalt kätte, ja hakatakse omaalgatuslikult tellima,” selgitas maksu- ja tolliameti avalike suhete peaspetsialist Priit Rum.
Enamasti on veebipoest ostetud ravimid tunduvalt odavamad kui apteegis müüdavad. Rumi sõnul saavad internetipoed madalat hinda pakkuda, sest rikuvad intellektuaalse omandi seadust. Nimelt müüvad need kauplused ravimeid, kus on samad toimeained, mida sisaldavad ka patenteeritud kaubad apteegiriiulitel.
Eriti hirmutavaks peavad tolliametnikud seda, et saadetud ravimitel puuduvad usaldusväärsed koostisosade nimekirjad. Mõni pakend on tulnud sootuks ilma koostise kirjelduseta. Kui inimestel peaks ravimitest tekkima tüsistused, on arstidel ravimi koostist teadmata raske haiget aidata.
Mõnikord püüavad saatjad ravimeid ka muu kauba sarnaseks maskeerida. Näiteks on tolliametnikud leidnud ravimeid kohvi- või šokolaadipakendi sarnastes ümbristes. Sel talvel avastati saadetistest potentsiravimi Viagra sarnast ainet, mis lähemal uurimisel osutus hoopis eri ainete seguks ning ei täitnud ravimi eesmärki.
Rumi sõnul reklaamitakse ettevõtete kodulehekülgedel imeravimeid, mis lähemal uurimisel osutuvad hoopis suhkruveeks.
Seda, et internetist ei tasu ravimeid tellida, näitab ka ohutute ravimite eest võitleva Euroopa organisatsiooni EAASM juunikuu raport. Selle järgi on 62 protsenti interneti kaudu müüdavatest ravimitest võltsitud või sisaldavad inimestele ohtlikke aineid. Uuringus saadud andmete järgi töötab legaalselt vaid iga kahekümnes ravimeid müüv internetipood.
Ravimite tellimise ohtlikkust ilmestab ka see, et 90 protsenti veebipoodidest müüb retseptiravimeid arsti retsepti nõudmata. Farmatseut on tööle võetud vaid igasse kahekümnendasse internetipoodi.
Kuna interneti kaudu ravimite tellimine on ebaseaduslik, rändavad need avastamise korral tootja juurde tagasi. Paljud ostjad ei saa aga kauba eest makstud raha enam kunagi tagasi. Priit Rumi sõnul kuulub ravim ettevõttele, kuni klient pole kaupa kätte saanud.
“On neid ettevõtteid, kes kannavad raha tagasi, kuid on ka neid, kes ütlevad, et nemad on juba kord ravimid saatnud ja kliendid on tellimises ise süüdi,” ütles Rum.
Ravimiameti sisse- ja väljaveo büroo juhataja Eda Lopato sõnul võib ravimeid postiga välismaale või Eestisse saata ainult füüsiliselt isikult füüsilisele isikule. Sellisel viisil tohib originaalpakendites saata kuni viis raviminimetust.