8. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellega seotud problemaatikat käsitles Soome Lääkärinlehti veergudel Helsingi ülikooli dotsent ja Linköpingi ülikooli antropoloogia professor Marja Liisa Honkasalo.

"Soomes on tänaseks tehtud juba ligi 6000 elundisiirdamist ning see on kasvanud kogu maailmas. Inimesed suhtuvad elundidoonorlusse positiivselt - küsitluse järgi on 80% soomlastest nõus elundi loovutamisega. Mõnevõrra lihtsam on veredoonorlusega - protseduur ise on lihtsam, inimesele jääb mulje, et loovutatakse midagi, mis "kasvab" tagasi. Inglasest sotsioloog Richard Titmuss on oma uurimuses kujutanud inglaste vabatahtlikku veredoonorlust briti heaolu ühiskonna ühe keskse tugisambana. Loovutatavaid elundeid käsitletakse natukene teisiti - kui kingitust, mida antakse eelkõige neile, kellega tuntakse solidaarsust," tutvustas Honkasalo.