Perearsti Anneli Kalle-Talviku sõnul peab
Arstide Liit hakkama ühiskonna arvamust muutma, et säiliks lugupidamine ja
lõppeks pori loopimine meditsiinis töötavate inimeste pihta. Patsiendi kaebus
peaks jõudma vastavasse komisjoni, kus asi lahendatakse.

Seni, kuni relvaks on ajakirjandus, on iga leheveergudel süüdistatud arst Kalle-Talviku hinnagul alati kaitsetus seisus. Andmekaitse nõude tõttu ei saa tohter end avalikkuse ees oma argumentidega kaitsta- need on delikaatsed isikuandmed.

Tallinna Perearstide Selts on moodustamas oma Aukohust, mille funktsioon oleks just sellises olukorras erapooletu hinnangu andmine.

Perearstikeskuses Sinu Arst töötava Kalle-Talviku hinnangul valitseb saatekirjade osas patsientidel ikka veel ekslik arusaam, et selle kirjutamine on perearstile raha väljaviiv tegevus.

"Kui patsient ise soovib pöörduda eriarstile, nii et perearst näidustust ei näe, siis saab patsient ise ka visiidi eest tasuda. Üks perearstisüsteemi põhimõtteid ongi see, et perearst ei anna kõikidele soovijatele saatekirju," ütles Kalle-Talvik. See ummistaks tema sõnul eriarstide vastuvõtud patsientidest, kes tegelikult üldse eriarsti abi ei vaja või peaksid pöörduma mõne teise spetsialisti poole.

Tuginedes käesoleval nädalal ajalehtee loole, kus patsient ei saanud perearstilt saatekirja, rõhutab Kalle-Talvik, et ei taha kedagi õigustada, kuna ei ole ju täpselt teada, kuidas lugu oli.

"Ka minul olnud korduvalt olukordi, kus patsient sõna otseses mõttes jalaga ukse lahti lööb. Süüdistakse arste kõiges ja nõutakse koheselt ilma visiidile tulemata ning perearsti hinnanguta saatekirja. Keeldun sageli, aga mitte põhimõtteliselt. Soovin, et ka patsient austaks minu aega ja tööd," kommenteeris Kalle-Talvik.

Kui patsient etteregistreeritud visiidile tuleb, saab perearst tema sõnul rahulikult patsiendi kaebused ära kuulata ja ta läbi vaadata. Nii selgubki sageli, et eriarst, kuhu saatekirja nõuti, polnud asjakohane või üldsegi vajalik.

Anneli Kalle-Talvik nentis, et kui patsient nõuab midagi kategooriliselt, tekib ka kõige professionaalsemal meedikul sageli tõrge, mis viib konfliktini. "Kas arstil üldse mingeid õiguseid ei ole, ainult kohustused?"

Kalle-Talviku hinnangul peaks sellistel puhkudel Eesti Arstide Liit tegema vastulause arsti kaitseks, sest süütuse presumptsioon siin ju ei kehti – arst on juba tembeldatud süüdi olevaks.