Millega tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli
Geenitehnoloogia Instituudis Erkki Truve ja tema uurimisrühm, uuris
ajakiri Horisont.

Tema töörühm Tehnikaülikoolis on aastaid uurinud taimeviirusi, ennekõike selle pilguga, millised geenid on taimeviirustel ja mis on nende geenide funktsioonid, vahendas Arst.ee.

Nüüd on nad rohkem hakanud vaatama, millised taimeviiruste valgud saavad rakus kokku taime enda valkudega ja kuidas sellest oleneb, kas viirus suudab taime nakatada. Või vastupidi - taim on sellele viirushaigusele hoopis resistentne.

Näiteks on Erkki Truve uurinud üht niisugust viirusvalku, mida nakatatud rakus mitte üksnes ei toodeta, vaid mida pärast tootmist ka veel väga tugevalt modifitseeritakse. "Me päris täpselt ei oskagi hetkel seletada, milles kõigi nende modifikatsioonide tähtsus seisneb. Tõenäoliselt on need modifikatsioonid väga olulised selleks, et raku valgusünteesiaparaat viiruse huvides ümber lülitada, aga kuidas see täpselt toimub, seda me ainult aimame," märkis ta.

Seni oli lihtsalt teada, et viirusel on geenid ja näha nende järjestus, aga geenijärjestuse pealt neid edasisi modifikatsioone välja ei loe. Selleks on juba vaja mass-spektromeetriat ja muid valgukeemia uurimismeetodeid, mis võimaldavad neid modifikatsioone analüüsida.

See muide ei puuduta ainult taimi, vaid ka loomaviiruste ja loomarakkude interaktsioonis toimuvad need nähtused täpselt samamoodi: valgusüntees ei seisne lihtsalt selles, et valk sünteesitakse valmis ja selliseks ta jääbki; ta sünteesitakse valmis ja hiljem hakatakse teda modifitseerima. Nii nagu auto tehakse tehases valmis, aga hiljem võib lasta talle külge panna igasuguseid vidinaid, mis natuke ehk auto funktsioone ka muudavad.

Aga neid nähtusi on Truve sõnul palju keerulisem uurida kui lihtsalt geenijärjestust: iga valgumuudatust tuleb ükshaaval analüüsida. See teeb uurimistöö ühelt poolt väga vaevarikkaks, aga teisalt ka väga huvitavaks.