Ämmaemand Evelin Grossi arvates on lapse ja
vanema nahk-naha-kontakt mõlemale poolele ülivajalik kogemus.

Turva- ja lähedustunne aitavad lapsel edaspidi hästi kasvada. See ei ole müüt, vaid teaduspõhine fakt, millele Evelin Gross oma magistritööd tehes taas kinnitust leidis, kirjutab Tartu Postimees.

Juhul, kui laps sünnib keisrilõike teel ja ema alles lamab operatsioonisaalis, ei maksa lapse elu esimesi minuteid siiski mitte raisku lasta.

«Tartu lastearstide Maie Veinla ja Heili Varendi julgustusel oleme sel puhul kasutanud isa,» räägib Evelin Gross edasi. «Panemegi isa otse sünnitusvoodisse ja palume tal ülakeha paljaks võtta.»

Laps asetatakse isa kõhule samamoodi, keha keha vastu. Kui juhtub, et isa ei ole sünnitusmajja veel jõudnud, siis sobib Evelin Grossi sõnul nahk-naha-kontaktiks ka vanaema.

Evelin Grossi magistritöö uuris lapse üsasisese ja esimese elupoolaasta kasvu mõjutavaid tegureid.

Tulemused näitasid, et 65 protsenti lastest, kes said tunni ja kauemgi pärast sündi ema kõhul lamada ja seal esimest korda rinda imeda, toideti rinnaga rohkem kui 3 kuud. Ka on rinnapiimaga võimatu last üle toita.

Evelin Grossi sõnul on viimasel paaril aastakümnel hakatud senisest enam tähelepanu pöörama krooniliste haiguste programmeerumisele looteeas. Uuringud tõendavad, et kasvupeetusega vastsündinutel on suurem risk haigestuda täiskasvanueas südame- ja veresoonkonna haigustesse ning teise tüübi diabeeti.

Just väiksena sündinud lapsed on hiljem sagedasti ülekaalulised. Neil on soodumus rasvumisele ning sellest tulenevatele haigustele. Põhjuseks peetakse liiga kiiret kasvuiivet imikueas.