Üks Nepalis kadunud eestimaalane on perearst Maria Aleksandrova
Nepalis 26. augusti hommikul toimunud tohutus maalihkes on teadmata kadunud ka Läti joogagrupis olnud kaks eestimaalast, kellest üks on Ida-Virumaa perearst Maria Aleksandrova.
Välisministeeriumi ja sotsiaalmeedias avaldatud otsingute kaudu laekunud info põhjal on üks kadunud naisest 65aastane Maria Aleksandrova ja teine 58aastane Katrin Saar. Naised olid liitunud ühe Läti joogagrupiga, mille liikmeid otsitakse praegu piltidega selle grupi Facebooki lehel. Grupp oli olnud rohkem kui 30liikmeline, osa jäid Nepali pealinna Kathmandusse, aga suurem osa külastas Tiibetit. 26. augusti varahommikul oldi Hiina-Nepali piiripunktis, et tagasi Nepali poole minna, kuid see piiripunkt koos mitme kõrgehitusega on pärast veemassi pealetungi sisuliselt kadunud mudamassi alla. Grupp pidi tagasi koju jõudma 30. augustil.
Aleksandrova töötab Jõhvis tervisekeskuses Corrigo oma ettevõtte Astermed OÜ kaudu perearstina ja on terve oma tööalase karjääri üles ehitanud Ida-Virumaal.
2015 valiti ta Ida-Virumaa perearstina parimate perearstide nimekirja. 2016 kirjutas temast Postimees, mida refereerisime ka mu.ee-s, kui ühest edukamast perearstist sealkandis. Artiklis ütles Kohtla-Järve perearst Maria Aleksandrova, et on oma praksise ülesehitamiseks kulutanud aastaid ning on olnud aegu, kus polnud ta endale palka maksta ei saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Corrigo tegevjuht Merle Harjo ütles Meditsiiniuudistele, et Corrigo tervisekeskuse perearst Maria Aleksandrova on nende andmetel Nepalis 26. augusti hommikul toimunud tohutus maalihkes kadunud üks kahest eestlasest.
Pühapäeva hommikuse seisuga on hukkunuid CNNi andmetel üle 750, kadunuid tuhandeid, sealhulgas sadu välisriigi kodanikke.
Tiibeti-Nepali piiripunkt, mis üleujutuse laviinis täielikult hävis ja kus 26.08 hommikul oli kümneid turiste ja turismigruppe piiriületust vormistamas.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.