Seda, et suve- ja talveajale üle minemisega
kaasnev kellaosutite nihutamine toob kaasa unehäireid, on täheldanud paljud,
kuid nüüd kinnitavad Rootsi teadlased, et see kahjustab ka südant.

Stockholmis asuva Karolinska Instituudi uurijad avastasid, et südameatakkide arv kasvab tunduvalt perioodil, mil kellaaega ühe tunni võrra muudetakse, vahendab Tarbija24.

«Meie keha ööpäevast rütmi määrav bioloogiline kell saab vihjeid ajalt ja valguselt,» sõnas unehäirete asjatundja Susan Zafarlotfi teemat kommenteerides. Tema sõnul on loogiline, et inimkeha ei suuda kellaaja muutumisega kiirelt kohaneda, see aga toob kaasa tähelepanu- ja keskendumisvõime languse, väsimuse ja kurnatustunde.

Rootslaste uuringus kasutati kõiki Rootsis alates 1987. aastast toimunud südameatakke sisaldavat registrit. Uurijad võrdlesid seitsme päeva jooksul pärast kevadist ja sügisest kellaaja muutmist ilmnenud südameatakkide arvu kaks nädalat enne ja pärast ajamuutust toimunud atakkide arvuga.
Ilmes, et kolm päeva pärast kevadist kellaaja muutust esines tavalisest rohkem südameatakke, eriti selgelt joonistus see tulemus välja naiste puhul. Sügisese «kellakeeramise» puhul täheldati, et esimesel päeval pärast seda esines keskmisest vähem südameatakke, kuid mõned päevad hiljem oli atakisaajaid tavalisest rohkem, eriti just meeste seas.

Teadlaste sõnul mõjutab kellaaja muutus tugevamalt alla 65-aastaste inimeste südant. Atakkide sagenemist peavad nad kellaaja muutmisest tingitud unehäirete tagajärjeks.