Aprillist on kiirabil vähemalt kaks korda
rohkem ülikiireid väljakutseid kui varem

“Põhjendamatult sündmuskohale kihutamine on viinud selleni, et brigaad on liigses stressis ja autojuht peab tegema niigi üleautostatud liikluses asjatuid lisamanöövreid,” kirjeldas tagajärgi SA Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniteenistuse juhataja Marit Õun.
Sealse kiirabi tähelepanu on juba juhitud isegi sellele, et pidev sireenide undamine häirib linlaste rahu. 27. oktoobri seisuga on Pärnu kiirabi teenindanud 1069 Delta-kutset – mullu oli ülikiireid väljakutseid kokku 380.
Sireenide ja vilkurite möll tänavapildis ei tulene sellest, et inimesed ka tegelikult rohkem ülikiiret abi vajaksid. Põhjus peitub hoopis uues kutsetöötlusjuhendis, mille kõik neli Eesti regionaalset häirekeskust aprillist kasutusele võtsid. Tegemist on küsimustikuga, mille järgi häirekeskuse dispetšerid numbrile 112 helistanutega suhtlevad.
Enne seda oli kasutusel kaks erisuguse küsimustikuga kutsetöötlussüsteemi: n-ö põhja ja lõuna koolkond. Ühtset süsteemi oli vaja mitmel põhjusel. Kas või sellepärast, et kui tuli kasutada teise piirkonna brigaadi, ei olnud väljakutsed üheselt arusaadavad.
Näiteks tähendas aprillini väljakutse Delta 13 Tartu kiirabis täpselt sama, mida Delta 22 Tallinna kiirabis – avariid. Nüüd mõistavad kõik Eesti kiirabitöötajad, et avariile tuleb kihutada, kui häirekeskuse dispetšer hõikab mikrofoni Delta 5. Lähtutakse 49 tüüpjuhtumist.
Enne esimest aprilli polnud ainult keel erinev, vaid ka kõnedele vastamine ning kiirabi väljasaatmine käis erinevatel alustel.
“Vana süsteem raskendas oluliselt päästekorraldajate väljaõpet ja arusaamist, millisel puhul inimene kiirabi saab. Tihti tuli leiutada, mismoodi inimest küsitleda,” selgitas põhjaliku küsimustiku vajadust häirekeskuse nõunik Erik Velleramm.
Häirekeskuse direktor Janek Laev selgitas, et nende eesmärk ongi inimene – kõigini peab abi võrdselt jõudma. Mida kiiremini, seda kindlam, sest häirekeskus saab hinnata ainult seisundit, mitte panna diagnoosi.
“See juhend pole kivisse raiutud, aga selle muutmine või ümber tegemine peab olema väga põhjendatud. Ei tule kõne allagi, et hakkaksime jälle uut välja töötama,” lausus Laev.
Seda, et inimesed häirekeskuse tööga rohkem rahul on, näitab kaebuste arvu vähenemine. Kui varem tuli aasta jooksul umbes 20 kaebust, siis pärast esimest aprilli polegi tõsiseltvõetavaid pretensioone saabunud.
Ühtse küsimustiku töötas välja sotsiaalministeeriumi rahastatud töögrupp, kuhu kuulusid kiirabi ja häirekeskuse töötajad ning tervishoiuameti esindajad – kokku oli sellesse haaratud üle 70 inimese. Juhendi koostamine kestis mitu aastat: kuulati läbi üle 7000 meditsiinikutse ja võrreldi telefonis räägitut sellega, mida brigaad kohapeal nägi.
Kauatehtud kaunike ei ole aga siiani kiirabi imetlust teeninud. Vastupidi – üle poole aasta kasutusel olnud manuaal on tööülesannete täitmise veelgi segasemaks muutnud.
Süsteemi kohe ringi ei muudeta
“Leppisime kokku suve algul, et ei tapa kohe ära seda sündinud last ja laseme sellel süsteemil toimida,” ütles augustis tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marek Seer, kes juhib oktoobrist Valga haiglat.
Ka Seeri jaoks oli suurim üllatus D-kutsete järsk tõus – neid kogunes augustiks 8600 ehk sama palju kui eelmisel aastal kokku.
Tema sõnul oli varem püstitatud prioriteet suhteliselt täpne – eksiti umbes 10%, mis tähendab, et kiirabi arvates oli abivajaja seisundit valesti hinnatud. Pigem oli hinnatud üle. Aga mitte nii palju nagu alates 1. aprillist.
Tervishoiuamet pole osakonnajuhi vahetumise tõttu veel jõudnud Delta-saju kohta analüüsi käivitada, aga see on lähiajal plaanis.
Järelhinnanguid on teinud erinevaid piirkondi teenindavad kiirabid ja selge on see, et samas rütmis nende töö jätkata ei saa.
Seda, et D-kutse prioriteet on devalveerunud, näitab Tallinna kiirabis läbi viidud uuring, kus iga väljakutse teenindamise järel hindas brigaadijuht konkreetse väljakutse põhjuse ja kiirusprioriteedi õigsust.

Vaid kolmandik kutseid olid kiirustamist väärt
Juulikuu sõitudest nõudis sündmuskohale kihutamist 516 D-kutset, millest vastas ka kohale jõudes häirekeskuse poolt pandud prioriteedile vaid 29,65%. Charly kutsetest, mis on samuti kiired ja lubavad autojuhil panna välkuma vilkuri ning undama sireeni, osutusid tõeseks alla pooled - 41%.
Tartu kiirabi brigaadijuhid hindasid häirekeskuse poolt antud prioriteetide õigsust positiivsemalt - mais oli D-kutsetest õige prioriteediga umbes 37 % ning augustis 40%. Siiski on üle poole metsikutest kihutamistest põhjendamatud.
„Vale prioriteet tekib vigasest algoritmist kiirabi väljakutse vastuvõtmisel. Näiteks kui helistaja vastab mõnele dispetšeri küsimusele „ei tea“, on see automaatselt kiire prioriteet,“ selgitas Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Loe edasi 11. novembri Meditsiiniuudiste paberlehest