Majanduskriisi tõttu eelistab aina rohkem
noori arste töötada välismaal.

Möödunud aastal väljastas tervisekaitseamet 182 tõendit, mis lubasid soovijatel piiri taga töötada. Eestist lahkuvad peamiselt noored meedikud-doktorandid, kuna neile ei laiene arstide töötasu suurendamise kokkulepe, kirjutas dv.ee. Pealegi on neil lihtsam kohaneda, õppida ära keel ja neil pole peret.

"Soov teenida kolm-neli korda suuremat palka, saada teadmistele vastav töö, enesetäiendamise võimalus - see kõik kaalub üle hirmu ebastabiilsuse, kriisi, laenude ja töötuse ees," seletab Tallinna kiirabibrigaadi töötaja Jelena Lapotškina, kes kirjutas hiljuti alla lepingu Norra raviettevõttega ning poole aasta pärast sõidab sinna tööle.

"Näiteks Norras, Soomes ja Rootsis saab õde kolm-neli korda suuremat palka," lisab Jelena. "Juba enne Tartu Ülikooli lõpetamist peavad paljud üliõpilased läbirääkimisi raviasutustega riikides, kus nad tahaks töötada. Õpivad keeli. Statistika järgi jääb Eestisse 5-10% lõpetanuid".

Muidugi ei ole palk ainus põhjus spetsialistide äravooluks. Kohtla-Järve Ida-Virumaa Keskhaigla 37-aastase anestesioloogi Igor Vagimovi sõnul kummitab arstide äravoolu probleem mitte ainult Eestit. "Mõnedes riikides on ravisüsteem paremini korraldatud. Nii leiavad arstid endale paremad töökohad."

Igor, kes varem elas Moskvas, töötab juba teist aastat Eestis. "Eestis on paremad töötingimused. Ma tulin siia Moskvast, aga minu kohale võib tulla keegi vähem edukast riigist kui seda on Venemaa."

Igori arvates on spetsialistide ränne ühest riigist teise täiesti loomulik nähtus. Eestis on teine probleem - lahkub rohkem inimesi kui tuleb riiki.

"Eestist mõnda teise EL riiki on kerge sõita, samas kui Eestisse endistest Nõukogude või teistest vähem edukatest riikidest inimestel on tööle tulla märksa raskem. Tuleb leida tööandja, kes oleks nõus võtma tööle välismaalase, tagama talle elukoha ja keelekursused, koguma hulga dokumente ning lõpuks riigilt ka loa saama. Mul vedas. Ida-Virumaa Haigla kaasab küllalt aktiivselt spetsialiste teistest riikidest. Ma nägin reklaami, läbisin pika paberite ja viisa vormistamise protseduuri. Nüüd ma aga töötan ja õpin keelt."

Igor Vagimov seletab, et Venemaa on suur riik, kus on häid, kõrgete standardite järgi töötavaid kliinikuid, kuid kahjuks see on ainult väike protsent, samas kui suuremas osas raviasutustes valitseb vaesus. Palk Moskvas sõltub sellest, kes, kus ja kui palju töötab: "Keskeltläbi on see kaks korda väiksem kui Eestis ning neli korda väiksem kui mõnes majanduslikult arenenud riigis."

Mõne aastaga langes nõudlus Eesti spetsialistide järele Euroopas. Uurides tööturgu, puutus Jelena Lapotškina kokku kõrgemate nõuetega. "Nüüd nõutakse, et töötaja teaks norra keelt juba enne tööle asumist, samas kui varem võisid arstid õppida keelt alles kohapeal," seletas Jelena ning lisas, et tal on sõlmitud kaheaastane leping, üheksa kuud neist peab ta õppima keelt ja läbima ettevalmistuse.

"Kui Venemaal oleksid paremad tingimused ja palk lubaks elada, mitte lihtsalt ellu jääda, siis sõidaksin hea meelega tööle Moskvasse, Peterburi või teise linna, kus mu teadmised võivad olla kasulikud," on naine veendunud.

Üks põhjus, miks Jelena valis Norra on võimalus töötada kuus nädalat välismaal ning puhata ühe nädala Eestis. "Praegu ei kavatse ma Eestist lõplikult ära sõita. Siia jäävad mu sugulased ja sõbrad. Pealegi ei ole Norra viimane riik, kus mul tuleb võib-olla töötada."

Igor Vagimov tahab jääda aga Eestisse. "Ma olen juba 37-aastane. Eestis elavad mu sugulased. Mulle meeldib, et siinne ravisüsteem on süstematiseeritud ja areneb. Kirjutatakse projekte, eraldatakse raha, ostetakse seadmeid. Kõike tehakse nagu vaja. Järjekorrad arstide juurde ei rõõmusta, kuid Euroopa süsteem on väga efektiivne. Kui lähtuda majanduslikust huvist, siis süsteem võimaldab soetada vajalikke seadmeid, täiustada meditsiini. Lõppkokkuvõttes see kõik on patsiendi huvides."

Vagimovi arvates pole Eestis õppivad noored motiveeritud praegu töötama selles riigis. "Oma spetsialistide kinnihoidmiseks tuleb tõsta meditsiini taset, töötasu, suhtumist meditsiinitöötajatesse. Siis enam keegi ei otsi paremat kohta."

Tuleb välja, et mida rohkem erineb see, mis on siin ja mida võib saada teises riigis, seda suurem on soov lahkuda. Kui tagada noortele spetsialistidele teiste riikidega võrdsed või peaaegu võrdsed tingimused, siis on vähem ka lahkujaid. Võib leida rakendust ka riigis, kus oled sündinud!