Sel aastal riigikontrolli korraldatud audit
näitab, et kõik haiglate kompuuter- ja magnetresonantstomograafid on
alakoormatud ning röntgeniseadmed kipuvad liialt vanad olema.

Septembri alguses esitas riigikontroll riigikogule aruande “Meditsiiniseadmete soetamine ja kasutamine tervishoiuasutustes”. Auditi käigus uuriti haiglate varustatust kallite meditsiiniseadmetega. Uuriti, kuidas planeeritakse nende seadmete soetatamist, kuidas neid hooldatakse ja kasutatakse ning kas riigi tegevus aitab kaasa ravikindlustusraha efektiivsele ja säästlikule kasutamisele.
Riigikontroll kogus sel aastal Eestis kasutatavate seadmete kohta andmeid ja võrdles neid OECD riikide 2005. aasta näitajatega.

Selgus, et Eestis on võrreldes OECD Euroopa riikidega 3,1 kompuutertomograafi ja 3,3 magnetresonantstomograafi miljoni elaniku kohta vähem.
Samuti näitas audit, et Eesti haiglad on üldiselt hästi varustatud, kuid osades haiglates ei kasutata kompuutertomograafe efektiivselt ning röntgeniseadmed ei vasta alati tänapäeva nõuetele. Riigi tegevus meditsiiniseadmete valdkonna juhtimisel on seni olnud tagasihoidlik. Auditis toodi eraldi välja, et kõik kaheksas üldhaiglas olevad kompuutertomograafid on alakoormatud.
Keskmiselt oli ühe tomograafi koormus umbes 2500 uuringut aastas, mis moodustas haigekassa kalkuleeritud teenuse hinnamudelis arvestatud optimaalsest koormusest kõigest 35%. Alakoormatud seade tähendab aga, et haigla osutab vastavat teenust teiste tegevuste arvelt.
Nii saadeti vaid 76% insuldiga ja 46% kerge peatraumaga patsientidest kompuutertomograafia või magnetresonantsuuringutele, kuigi ravijuhise järgi oleks uuring tulnud teha kõigile sellistele patsientidele.
Samas näitas audit sedagi, et näiteks pea- ja seljavaluga patsientidele tehti magnetresonantsuuringut rohkem kui vaja – tervelt 17% juhtudest ei olnud kallis uuring põhjendatud. Omaette probleem on röntgeniseadmetega. Pooled haiglates kasutusel olevatest seadmetest on juba 10 aastat vanad. Uuem tehnoloogia vähendab näiteks oluliselt patsiendi kiirgusdoosi. Riigikontroll näeb, et lähiaastatel ootab haiglaid kulukas seadmete väljavahetamine. Samuti toodi eraldi välja, et enam kui pooltes üld- ja kohalikes haiglates puudus biomeditsiinitehnika spetsialist, kes peab tagama radioloogiaüksuse seadmete tehnilise korrashoiu. Selline nõue on ka Eesti radioloogia arengukavas aastateks 2001–2015.