Haigekassa eelarves haigutava
miljardkroonise augu lappimine eeldab sadadesse miljonitesse ulatuvat kokkuhoidu
ka eriarstikuludelt, mis sunnib niigi oma efektiivsuse piirimail töötavaid
haiglaid ja arste veelgi efektiivsemalt hakkama saama.

"Tänasest odavamalt ei ole Eestis võimalik tervishoiuteenuseid osutada," kommenteeris eriarstiabi pealt kokkuhoidmist Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimees Toomas Kariis Äripäevale, tuues välja, et rahvusvaheliste uuringute järgi on Eesti tervishoiusüsteem oma efektiivsuselt niigi juba Euroopas esimene. "Ehk meil pakutakse võimalikult head teenust väikese raha eest," sõnas Kariis.

Kariisi hinnangul võib eelarvekärbe tekitada olukorra, kus edaspidi hakkavad raviasutused pakkuma tervishoiuteenuseid senisest vähem ning järjekorrad arstide juurde võivad pikeneda veelgi. Samuti võib tekkida olukord, kus inimestel tuleb hakata kiire arstiabi saamiseks ise teenuse eest maksma.

Ühe asjana tuleks Kariis sõnul riigil üle vaadata, kui palju peaks üldse Eestis tervishoiuteenuse osutajaid olema ning kes millega tegelema peaks. Ühtlasi on oluline hinnata mitte üksnes seda, kui kiiresti haige arstile pääseb, aga ka saadava abi vastavust kaasaegsetele ravijuhenditele. „On selge, et struktuurfondi rahasid ei jagu kõigile ning ülejäänud raviasutused toetusi ei saa, vaid sõltuvad täiel määral haigekassa lepingutest. Riik aga üritab tervishoiu kohapealt jätkuvalt väga odavalt läbi ajada,“ sõnas Kariis.

„Praegu on riigi otsustamise koht, kas lastakse väiksematel ja nõrgematel raviasutustel virelda või leitakse võimalused selleks, et kõik saaksid täiel rinnal edasi hingata,“ leidis Kariis.

Hoolikamalt vaadates siiski kokkuhoiuvõimalusi siiski on. Nii teatas Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik, et eriarstide hinnangul esineb aastas umbes 100 000 juhtu, kus patsient ei oleks pidanud eriarsti juured pöörduma, kirjutas Eesti Päevaleht. Need on juhud, kui inimene otsustab ise ja läheb otse eriarsti juurde – ilma varem perearstiga konsulteerimata. „See probleem avaldab kindlasti mõju eriarsti järjekordadele. Samas kas selles ka rahaline kokkuhoid peitub, ei julgeks öelda,“ kommenteeris teemat Kariis.

Muret teeb asjatundjate sõnul ka see, et viimastel aastatel toimunud kiired arstide ja meditsiinitöötajate palgakasvud on andnud sellesse sektorisse hea signaali, mistõttu on eriarsti prestiiž hakanud kasvama ja pidurdanud arstide väljavoolu. Täna arstidel aga palgatõusu lootust ei ole. Samas on probleem tõsine ning närib süsteemi seestpoolt.

„Palgatõusu ebarealistlikkus oli haiglajuhtidele selge juba ammu,“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees ja Eesti haigekassa nõukogu liige Tõnis Allik. Et palgafond moodustab haigla tuludest ca 50-60%, siis peab Alliku sõnul enamus haiglaid hakkama mõtlema mingisuguses mahus osalisele tööajale või lausa koondamisele. See omakorda annab tõuke uuele meditsiinitöötajate lahkumislainele riigist.

"Sellises suuruses kärbe mõjutab tervishoiu sektorit kindlasti ja oluliselt," rääkis Allik, kelle sõnul võib eesootav eelarvekärbe eriarstikuludelt ulatuda kuni 270 miljoni kroonini. See aga tähendab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla, aga võimalik, et ka teiste haiglate eelarved ei kasva ning ära jäävad kõik ettevalmistatud hinnatõusud aastatel 2006-2007 toimunud kulude kasvule, milleks on IT, E-tervise projektiga seotud kulud, aga ka toitlustamise, pesupesemise, elektri ja muud hinnatõusud. "Ei tasu mainidagi, et kulud kasvasid ka 2008," sõnas Allik.

Ühtlasi muudab eelarvekärbe Alliku hinnangul olematuks europrojektide kaasfinantseerimise võime (sh Regionaalhaiglal, Kliinikumil, Ida-Viru Keskhaiglal ning ka üldhaiglatel, kellele avanevad eurorahad 2010) ning võetud laenude teenindusvõime. "Mõnel haiglal võivad tekkida olulised likviidsusprobleemid. Osadel eksisteerivad need juba täna, "sõnas Allik.

Praxise juhatuse esimehe ja tervisepoliitika programmi juhi Ain Aaviksoo sõnul on praegust olukorda Eestis ette valmistatud juba kaua aega, kuid majanduslanguse tõttu tuleb kukkumine veelgi järsem kui seda oleks võinud oodata.

Aaviksoo sõnul on palgakasv tervishoiusektoris olnud oluliselt kõrgem nii eesti keskmisest palgakasvust kui ka jätkusuutlikkust kasvust. Samas on mõned haiglad tublisti investeerinud ka oma hoonetesse ja tehnoloogiasse, teistel tuleb seda aga alles teha. Juba 2006. aastal tehtud rehkenduste järgi oli tema sõnul haiglatel vaja 11 miljardit krooni, et teha vajalikud investeeringud.

Samas haigekassa teenitavast tulust jätkuks vaid 5 miljardit krooni. Juba ettenähtav vaikselt kasvav tervishoiuteenuste kättesaadavuse puudus kompenseeriti kiire majanduskasvu arvelt. Tulemuseks on aga see, et suur osa inimesi, kes enne ootasid järjekorras 2-3 päeva, ootavad tänaseks juba 4-5 päeva.

„Me oleme olnud uhked oma väga kuluefektiivse tervishoiusüsteemi üle, kuid ei ole võimalik olla kuluefektiivne lõputult,“ leidis Aaviksoo.