Autor: Katre Pilvinski • 15. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Massachusettsi Tehnikainstituudis välja arendatud nanosensor on palju väiksem kui inimese rakk, vahendas horisont.ee. Ta koosneb piklikest süsinikumolekulidest, mida nimetatakse ka süsinik-nanotorudeks. Ümber selliste nanororude kimbu on mässitud DNA molekul, mille külge rakus leiduda võivad DNA-d kahjustavad ühendid saavad kinnituda.

Sensoritest eraldub ka fluorestsentsvalgust. Et kehakoed sama sagedusega kiirgust ei kiirga, on nanosensorid väljastpoolt keha jälgitavad. Kui mõned ühendid sensori külge kinnituvad, siis valgussignaal muutub, ja nii saabki teatavate molekulide olemasolu rakkudes kindlaks teha. Uurimistöö juht Michael Strano ütles, et sensorid on inimesele ohutud.