Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
A-hepatiit Euroopa Liidus – kas taastekkinud oht?
Eelmisel aastal esines A-hepatiidi
puhanguid kolmes Euroopa Liidu riigis: Tšehhi Vabariigis, Lätis ja Slovakkias.
Need puhangud sunnivad EL-i taas pöörama tähelepanu sellele vaktsiin-välditavale
nakkushaigusele.
A-hepatiidi puhangud võivad olla ennastpiirava iseloomuga. Sellele vaatamata võib haigus levida olulisel määral juhul, kui nakatunuteks osutuvad riskirühmadesse kuuluvad isikud või kogukonnad. Nii juhtus Tšehhis ja Lätis, kus puhangud esinesid esmalt süstivate narkomaanide seas ning Slovakkias, kus esines puhang mustlaste kogukonnas.
Seotud lood
Valga haigla teatas, et 10. märtsil läbi
viidud laborianalüüside tulemusena osutus kahel patsiendil positiivseks A-gripi
analüüs. Ühel haigel sai aga laboratoorse analüüsi tulemusena kinnitust
A-hepatiiti haigestumine.
Kuna Eesti tervisekaitseinspektsioon
soovitas eestimaalastel võimalusel loobuda Riia ja Jurmala külastamisest seal
valitseva hepatiidiohu tõttu, on sealsete hotellide külastajate arv nüüdseks
oluliselt langenud. See on kaasatoonud lätlaste pahameele.
Sel aastal on Lätis registreeritud juba
1412 uut A-hepatiidi juhtu.
Lätis on A-viirushepatiidi puhangu algusest
(2008) registreeritud käesoleva aasta 12. jaanuari seisuga 3043 kinnitatud
haigusjuhtu - neist 127 sellel aastal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele