A-hepatiiti on Lätis endiselt palju

Täna tähistatava rahvusvahelise Ülemaailmse Hepatiiditeadlikkuse Päeva peamiseks eesmärgiks on tõsta viirushepatiitide alast teadlikkust kogu maailmas. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest võrreldes mullusega viirushepatiitidesse haigestumine suurenenud pea poole võrra.

Eestis pole vaja hakata rahvast riigi raha eest kollatõve vastu vaktsineerima, kinnitab tervisekaitseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kuigi lõunanaabrite juures möllab hepatiidiepideemia, ei ole Eestis sel aastal registreeritud ühtegi Lätist kaasa toodud A-viirushepatiidi juhtu. Küll aga on nakkus end mitme eestlase külge pookinud soojamaareisidel.

Eelmisel aastal esines A-hepatiidi puhanguid kolmes Euroopa Liidu riigis: Tšehhi Vabariigis, Lätis ja Slovakkias. Need puhangud sunnivad EL-i taas pöörama tähelepanu sellele vaktsiin-välditavale nakkushaigusele.

Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.