Autor: Ketlin Beljaev • 31. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Meiega reisil kaasas olnud peretuttaval olid päristätoveeringud ja poiss tahtis kohe ka selliseid. Oli nii põnevil, et saab neid pärast lasteaias teistele näidata," ütles Markuse ema Gerti Õhtulehele, miks lasi teisel puhkusepäeval poja käsivarrele suure draakoni joonistada.

Gerti tunnistab, et pidas hennatätoveeringut süütuks nahamaalinguks, mis õige pea maha kulub. Tal polnud aga aimugi, et kahjutu loodusliku henna asemel võidakse tätoveerida ka mürgise musta hennaga. Viimane sisaldab (näiteks sarnaselt tumeda juuksevärviga) kivisöetõrvast tehtud parafenüleendiamiini (PPD), mis võib nahka sööbides tekitada kõikvõimalikke tervisehädasid kogu eluks.