Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalle-Talvik: meile pakuti laskmata karu nahka
Hoolimata sotsiaalministeeriumi poolt
arstidele antud lubadusest, et puude raskusastme määramise uue korraga seotud
küsimused lahendatakse võimalikult ruttu, ei jõutud üle poole aasta kestnud
kõneluste järel siiski lahendusteni.
Perearst Anneli Kalle-Talviku sõnul ei ole
riik aru saanud, et Eestis on puudu terve etapp sotsiaaltöötajate
võrgustikust. Selle tulemusena ongi mõnes Eesti piirkonnas 25% inimestest
puudega.
Lisaks toimetuleku funktsiooni hindamisele
lubasid arstid alates 1. juunist lõpetada paari punkti täitmise
terviseseisundi kirjelduses. See aga pärsib ekspertarstide võimalust hinnata
objektiivselt puudega inimeste lisakulusid.
Sotsiaalministeerium loodab veel sel
nädalal kooskõlastada määruse muudatuse, millega viiakse puude raskusastme
määramisega seotud töömaht arstide jaoks mullu sügisesele tasemele.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.