Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalle-Talvik: meile pakuti laskmata karu nahka
Hoolimata sotsiaalministeeriumi poolt
arstidele antud lubadusest, et puude raskusastme määramise uue korraga seotud
küsimused lahendatakse võimalikult ruttu, ei jõutud üle poole aasta kestnud
kõneluste järel siiski lahendusteni.
„Lühidalt, neid lahendusi siiski ei leitud. Ning siiani tasuta tehtud töö kompenseerimise koha pealt pakuti meile laskmata karu nahka,” lausus Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik, selgitades perearstide poolt vastu võetud otsust lõpetada 1. juunist toimetuleku funktsiooni hindamine.
Perearst Anneli Kalle-Talviku sõnul ei ole
riik aru saanud, et Eestis on puudu terve etapp sotsiaaltöötajate
võrgustikust. Selle tulemusena ongi mõnes Eesti piirkonnas 25% inimestest
puudega.
Lisaks toimetuleku funktsiooni hindamisele
lubasid arstid alates 1. juunist lõpetada paari punkti täitmise
terviseseisundi kirjelduses. See aga pärsib ekspertarstide võimalust hinnata
objektiivselt puudega inimeste lisakulusid.
Sotsiaalministeerium loodab veel sel
nädalal kooskõlastada määruse muudatuse, millega viiakse puude raskusastme
määramisega seotud töömaht arstide jaoks mullu sügisesele tasemele.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.