1. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muidugi on eraettevõtjaist arstide tava endale dividende maksta legaalne tegevus. Nii teevad kõik ettevõtjad, kel selleks võimalus. Samas tuleb siiski arvestada, et arstid teenivad raha sotsiaalmaksust, mille ise dividendide näol endale sotsiaalmaksu maksmata taskusse pistavad.

Seega on ühiskonnal igati õigustatud ootus, et nad järgiksid sotsiaalministeeriumi soovitust maksta endale palka vähemalt 112 krooni tunnis ehk 18 800 krooni kuus. Praksistes töötavaid palgatöötajaid see eriti ei puuduta – nende palgataseme määrab turg.Analoogse juhendi väljatöötamist kõigile Eesti ettevõtetele on maksuamet juba alustanud. Aluseks võeti juunis lõppenud kohtuvaidlus, mille järgi sai maksuamet õiguse hinnata, kas mingi väljamakse näol on tegemist töötasu, juhatuse liikme tasu või siis hoopis dividendidega.See võiks ühtlasi olla ka alus erialaliitudele oma hea tava kehtestamiseks, mis annaks eraarstidele kindluse, et nad käituvad õigesti. Samuti annaks see signaali vaadata oma majandamise põhimõtted üle neile, kes käituvad suurest massist erinevalt. Näiteks maksavad vastupidi väga suurtele dividendidele hoopis mõnuga palka.Nii saavad omavahelised konkurentsireeglid paremini paika. Ning kui ettevõtjana tegutsedes on arst ikka üli shy;kasumlik ka kõiki norme arvestades, siis tasuks haiglatelgi mõelda, miks nemad nii efektiivsed olla ei suuda.Loe ka lk 8–9, 11