Autor: Violetta Riidas • 8. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas Eestis on samuti nii ja miks? Euroopa Kohus selgitas oma otsuses, et ravimit ning eriti selle ennetavaid ja raviomadusi puudutava teabe levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitleda reklaamimisena, isegi kui see kolmas isik tegutseb omal algatusel ja selle ravimi tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti sõltumatult.Eesti ravimiseadus, mis on vastu võetud ravimidirektiivi alusel, ja reklaamiseadus sisaldavad otsusele sarnaseid põhimõtteid.Ka Eestis loetakse reklaamiks teavet, mis on avalikustatud tasu eest või tasuta teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.Üksnes ravimi kasulikest omadustest kirjutamist tuleb ka Eesti õiguse kohaselt pidada ravimireklaamiks.Reklaamida võib üksnes müügiloaga ravimit ja peale ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isiku ei ole teistel isikutel õigust seda teha.Seega ajakirjanik, kes kirjutab üksnes ravimi kasulikest omadustest, omamata seejuures vähimatki seost reklaamitava ravimitootjaga, võib panna toime õigusrikkumise ning peab selle eest ka vastutama.Õnneks ei ole vastutus sel juhul ränk – erinevalt Taanist ei ole tegemist kriminaalkorras karistatava teoga.Ajakirjanduses ravimitest kirjutamisel tuleks esitada teavet objektiivselt ja tasakaalustatult, vältides ainult kasulike omaduste rõhutamist.Avaldatud teave peab olema kooskõlas ravimi omaduste kokkuvõttega ning kirjeldada tuleb ka vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. Alati tuleks lähtuda eeldusest, et ravim on inimese tervisele väga ohtlik, kuid lisaks on tal ka omadusi, mis võivaid kasu tuua.Pitsi väide, justkui piiraks Euroopa Kohus üksikisikute sõnavabadust, on samuti liialdatud ja eksitav.Ehkki sõnavabadusele võidakse teatud üldise huvi eesmärgil seada seaduses sätestatud piirangud, ei ole Euroopa Kohtu otsuse eesmärk sõnavabaduse piiramine, vaid ravimite kohta avaldatava teabe objektiivsuse ja tasakaalustatuse tagamine.Ravimireklaami piirangud on seatud eelkõige rahva tervise kaitseks ning õigust tervise kaitsele tuleb pidada kõrgemaks õigushüveks, kui seda on sõnavabadus.Pitsi väide on kindlasti kantud ka tema Ameerika taustast.Seal on erinevalt Euroopast retseptiravimite reklaam üldsusele lubatud. Samuti tuleb konstateerida, et seal hinnatakse rahvatervist madalamaks õigushüveks kui sõnavabadust.