Autor: Kärt Blumberg • 21. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selgus, et kaks aastat pärast kaaslase haigestumist vajasid uuritavad varasemast rohkem tervishoiuteenuseid. Eriti halb oli nende inimeste tervis, kelle kaasad põdesid kopsu- või käärsoolevähki.

Samuti leidsid Lundi ülikooli teadlased kinnitust uuringutes varemgi ilmnenud tendentsile, et vähihaigete partneritel on suurem depressioonirisk. Kopsu- või käärsoolevähki haigestunute kaasade seas suurenes psühhiaatriliste probleemide käes kannatajate hulk tervelt kolm korda. Ka eesnäärmevähi põdejate naistel tõusis vaimse tervise hädade ilmnemise tõenäosus 68 protsendi võrra.