TÜ Farmakoloogia instituudi juhataja
professor Aleksander Žarkovski näeb olulisi
puudujääke Konkurentsiameti ettepanekus võimaldada käsimüügiravimite müüki
lisaks apteekidele ka teistes müügipunktides, kaasa arvatud tavalistes
toidukauplustes.
Konkurentsiameti projekti „Ettepanekud konkurentsi olukorra parandamiseks ravimiturul“ autorid väidavad, et on olemas suur hulk käsimüügiravimeid, mille ostmiseks ei ole erilist nõustamist vaja, näiteks aspiriin, Coldrex, Sudafed, ACC, Prospan, Paramax jm. Lisaks ostetakse käsimüügiravimeid tihti korduvalt ning juba teistkordse sama ravimi ostu puhul puudub ilmselt vajadus nõustamise järele. Peale selle on ravimi kasutajal alati võimalik lugeda eestikeelset kasutusjuhendit, mis on olemas igas ravimipakendis.
Seotud lood
Lembit Rägo maailma
terviseorganisatsioonist (WHO) rääkis Eesti arstide päevadel, et kõik ravimid
pole ohutud kõikidel inimestel kõikides kohtades ja kogu aeg.
Majandusminister Juhan Parts plaanib
lähinädalail algatada valitsuskabineti istungil vaidluse, kas inimestel peaks
olema võimalik käsimüügiravimeid osta ka näiteks toidupoodidest või mitte,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Ravimiamet hoiatab nii retsepti- kui
käsimüügiravimite ostmise eest mujalt kui tegevusloaga apteegist, sest sellega
kaasneb otsene oht ravimikasutaja tervisele.
Leedu avalikkus – arstid, apteekrid ja ka
tavakodanikud – on kahte lehte löödud küsimuses, kas bensiinijaamades võiks müüa
ravimeid või mitte, vahendas Postimees.ee uudistevõrku ELTA.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.