Tervise Arengu Instituudi (TAI) mullu tehtud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal sööb köögivilju sageli vaid 16 protsenti eesti täiskasvanutest, mitte-eestlaste seas on see näitaja pea poole suurem. Sarnane trend tuli välja ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust: iga päev puu- ja köögivilju söövate laste seas on rohkem mitte-eestlasi, vahendas Tarbija 24.
«Põhjus, miks venelased neid rohkem söövad, on tõenäoliselt kultuurikontekstis ja rahvusköögi eripäras. Vene rahvusköögis kasutatakse suhteliselt palju puu- ja köögivilju,» arvas täiskasvanuid käsitlenud uuringus kaasa löönud haigekassa tervishoiu peaspetsialist Sirje Vaask.