Autor: Siret Trull • 30. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas seletada haiglareformi pankrotis üldhaiglale?
Parafraseerides teatri NO99 etenduse
pealkirja „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, küsis Rakvere haigla juhataja
täna oma ettekandes Põhja-Eesti Regionaalhaigla sügiskonverentsil, kas see ongi
haiglareform, kui masu tingimustes tuleb senine tegevus lõpetada ning jääda
ratsutama vaid ambulatoorse arstiabi seljas.
Praegune tervishoiusüsteem võib olla jõudnud efektiivsuse piirile. „Keegi ei taha olla see liblikas, kes murrab kaameli selgroo ja seetõttu ei taheta väga lähedalt sekkuda,“ tõdes Sepping. Kuid haiglad on sunnitud selles olukorras hakkama saama.
Sepingu hinnangul ei ole vahet, kas vähendada ravijuhte või teenuste maksumust. Esimesel juhul jääks vastutus justkui haigekassale: haiglad oleksid valmis teenust osutama, aga haigekassa lepingumaht ei võimalda; teisel juhul aga haiglatele, kes ette antud hindade juures mahud täitma peavad. Tegelikult ei ole aga vahet, kumba kärpida, sest vähendades rahalist sisendit, kahaneb igal juhul arstiabi kättesaadavus. „See on üks vorst ja üks kõik kummast otsast võtta, vorst lüheneb.“
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!