Autor: Violetta Riidas • 24. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Umbes pooled rohkem kui 7000 HIV-positiivsest on teadmata kadunud. “Oletatakse, et 12 000. See on ka fantaasia. Sama hästi võib öelda 20 000,” ütleb Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku juht Igor Sobolev, kes peab esmaseks probleemiks statistika puudulikkust. Tervise Arengu Instituudi HIVi/AIDSi eksperdi Kristi Rüütli sõnul jääb WHO allorganisatsiooni UNAIDSi 2007. aasta hinnangul HIVi nakatunute arv Eestis 5400 ja 19 000 vahele. Eesti eksperdid on arvamusel, et neid võiks olla vahemikus 11 000–12 000.

Alates 1988. aastast on Eestis HIVi diagnoositud 7253 korral (6. novembri seis – toim). Antiretroviiruse (ARV) vastast ravi saab 1263 patsienti, kuigi ravi rahastav sotsiaalministeerium oli sel aastal valmis katma 2822 inimese vajadusi. Umbes 3500 viirusekandjat on arstide juures jälgimisel ja täielikult teadmata on ülejäänud 3500 saatus.Õigupoolest pole teada sedagi, palju inimesi nende diagnooside taga on, sest enam kui kolmandikul juhtudel on HIV määratud anonüümsetes kabinettides. See tähendab, et mõnel juhul võib kolme-nelja või enama diagnoosi taga olla üks inimene, kes ei suuda kuidagi saatusega leppida. Statistika järgi tähendab aga iga test ühte inimest.