2. detsember 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sonoendoskoop uurib täpsemalt
Kui tavapärane kõhukoopa ultraheliuuring
toimub läbi kõhuseina kehapinnal asetseva UH-anduri abil, siis endoskoopilise
ultraheli (UH) korral on andur paigaldatud gastroskoobi tippu – see viiakse
söögitorru, makku ja sealt edasi peensoolde. Tegemist on sonoendoskoopiaga.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla gastroenteroloog Mart Eisen märkis, et protseduuri ainuke puudus ilmneb seedetrakti valendiku ahenemiste korral – kasvaja tõttu kitsenenud söögitorust ei pääse 12millimeetrise läbimõõduga UH-endoskoop lihtsalt läbi. Aga sellega arstid oma jonni ei jäta. Nad võtavad appi UH-minisondi, mille läbimõõt on 2 mm – selle saab juhtida gastroskoobi biopsiakanali kaudu söögitorru ning ahenemise põhjuse ikkagi kindlaks teha.
“Sedasi on meil õnnestunud diagnoosida söögitoru seinasisest infiltreeruvat vähki, mis kasvas söögitorus nii, et silmaga hinnates oli söögitoru täiesti terve,” tõi Eisen näite. Patsiendi jaoks võib probleemseks osutuda ka protseduuri kestus, aga hea anesteesiaga on see gastroenteroloogi sõnul siiski hästi talutav. Gastroskoobi tipus olev UH-andur annab kõhuõõnes rännates senisest täpsema pildi seedetrakti organite seina ehitusest ja koestruktuuridest ning aitab eristada muutusi kudedes. Eiseni sõnul on sonoendoskoopia tubli abimees ka väikesemõõduliste (Ø 2–3 mm) kasvajate otsimisel.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!